Un` fitme na kilu`us!

Share

Un` sumen afamau na kakanta as Señora Barbara Mandrell ha tutuhon umusa sunidon relihion pot un` pinadesiña. Era, malolofan gi menan un` simienteyu. Gigon ha bira mataña tatte gi chalan aksidiente ya kanaha` matai.

Unu na kanta, “The Old Rugged Cross” mas famosu gi sunidu siha ni ha`ayeg. Yangin gai tiempu hau, mauleg un` ekuñgog haf` sustansian ayu na kanta. Ha sasañgan pot un` kilu`us gi chagu hogsu’ ni rumepresesenta i minasapet i Saina.

Ilelegña lokue` na yangin ta gana ayu na kilu`us siña un` tulaikan ñaihon yan un` korona ni numanañga hau guihe hulu`.

Mantika yan katnen agaga`

Masoda` na i katnen agaga`, mantika, mantikiya yan leche ti dañosu kontra korason yan daibites. I usun fruta lokue` kulan safu yan homlu`. Lau hombre ennau debi u guaha inadahe.

Afañielos, i carbohydrates (lamayot patte este asukat gi hinegsa`, fina` pan yan pastre yan kontodu suni, kamute yan mendioka ni fumañañagu chetnot daibites. Gi mismu tiempu, i asukat fruta i humahatsa i baba na patte gi mafanana`an cholesterol ni gaige gi halom haga`ta.

Ayu na estudiu i fumama na baba katnen agaga` (guaka yan binadu), mantika, matikiya yan leche, masoda` na lache na pisu `nai maudai. Mafa` otden sa` uttimoña i tumuge` i lache na estudiu gumeluye programan alimienton neñkanu gi un` otganisasion federat. Dios mihu ya hagas hu letke katnen guaka yan binadu.

I alimienton katnen agaga` tai asukat. I asukat i mama` mantitika ni madiposita gi halom hagata. Estague` mina` sumen binenu i asukat piot gi man-daibites sa` fuetsau ha huchom halom gigat korason-mu. Gi katkuet manera dañosu mampos i asukat.

Man-nachaleg na asuntu

Ilegña un` membron lehislatura na dañkulu na onru para uma-yaya`u “representative”. Respetu gi institusion lehislatura. Buenu!

Sige dispues chumaleg tuyan, “Guaha ha` lokue` ayu na ‘representative’ i ñañgon piot gi ha`anen pagamientu. Maulegña ti mattu gi offisina”. Guiya ayu i gagau kadu` para kandet lau maneska.

*  *  *

Man-resibe-yu` email ginen hilu` na ha tutuhon si San Pedro sinsuran (test) man-diletran finu` Chamorro. Mauleg `in prekura este na leksion `sino mapega hau gi papa` troñkun mansanita gi hiyuñg trañkan i lañget. Ai na sapet piot gi tiempon pinedoñg niebi (snow) deste mes Nobiembre.

*  *  *

Guaha un` matai ni luma`la` tatte. Mafaisen haf` lini`eña gi lañget. Ha diskribe i lamlam satge ni malagña ke haf` na daimonte gi tanu`. Malefa-yu` tihu faisen haf` satgeña iya sasalaguan sa` hu huñgog na tai fondu!

*  *  *

Dispues de sais pueñge ni mumaneska, ha atan i a`asu na latan setbesa ya ilegña, “Sis hekua` hafa na sumen u mafamauleg hit na dos”. Hambientu!

*  *  *

Un` tiempu sumen fuetsudu. Pa`gu kulan fugun manog. Hu faisen hafa guaha na mampos ketu gi un` banda. Ilegña, “Ketu, Iku, hombre para i kemun guaha `nai tihu gacha`”. Hu sañgane na guaha pañales amku` na tiempu. Ai na grasia!

*  *  *

Ha anunsia un` amiguhu na para u kandidaton lehislatura. Hu atrebi fumaisen haf` unu sineda`ña na debi uma-aregla. Ha atanyu ya ilegña na lamegai. Anog na ti ume`ekuñgog hombre tiha danche finaisenhu. Unu ha` hufafaisengue`. Ni ennau tiha danche ya para bai` botague` si pindehu?

*  *  *

I otru kulan gai inande` gi moduña. Ha faisenyu` lokue` ayudu. Hu lapbla, “Hafa kattan?” Ha birague` ensegidas ya ha tanchu` kattan na direksion. Lau ti direksion finaisesenhu. Estague` otru kuestion `nai siña un` li`e kau ume`ekuñgog i kandidatu. I kuestion “hafa”, ahe` ti “manu”.

*  *  *

Yangin dichu problema i ekonomia, haf` bidan niha i man-sabiun I Deni` para uma-adelanta linala` i publiku? Man-tinane` pot lai maprohiben matala` saramata` palao`an giya Garapan yan pot gayera. Dios mihu na chinagu` i tasin ekonomia yan i malalagnos siha na areglu ni man-tai bali.

*  *  *

Estague` `nai klaru na memegaiña ti kumomprende hafa areglun publiku. Dimas de u guaha areglu mas disareglu. Kasse lamayot patte ti makomprende haf` offisiun niha.

*  *  *

Ilegña si Magoo na hasañgane un` kandidatu, “Hanau a`chage a`puede a`suette”. Dispues ha birague` ya ilegna mampos atrebisau si pindehu kume hatme ti fafayiña na offisiu.

*  *  *

Guaha na esta na`mamahlau `an ta pesa i kualidat kandidatu siha. I mas dañkulu na problema i kau makomprende na pot areglun linala` tautau i mafafana` fuera de mafattan baratu na kotbatan Sears Roebuck?

*  *  *

Gaige banida gi kumandidatu de hemunos kau ha lañgag satton i responsablidat mafotman areglon linahyan. Mauleg mabanidosuye `an listu hau deste edukasion kolehu yan ekspirensia gi professionat na eskaleran cho`chu`. `An taigue este i dos, kasse sumaunau hau gi tropa ni esta pa`gu tiha sosoda` i pettan santatte lau mafafana` ha` diariu.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.