Tutuhun Ha`ane
I maribahan ekonomian Marianas seriosu ha ribaha lokue` fondu gi kaha. Puede ti inafekta setbisiu yan oran empleau gi che`chu` niha. Mauleg sa` esta matutuhun ma-ina enteru moneda ni lehisIatura pot para umali`e taimanu dispues i distribusion fondu.
Kontodu i gobietnu ha infotma todus pot maribahan moneda. Puede kayada pot no u sapet linala` familia. I tumunug ekonomia kumeke ilegña menus salape` para nesessidat-ta siha diariamente. Ti diskuidu i masusede!
I kantidan kontribusion matulalaika depende gi kinalamten bisnis guine. `An mauleg hinanau niha pues lamegai ganansia para siha, lamegai lokue` na kontribusion. `Nai atlibes pues man-appatten tiau hit gi haf` guaha.
‘Digital Age’
I finattun mafanana`an “Digital Age”—usun Internet—ha tulaika kanaha` todu modun cho`chu` gi enteru elmundu. Puru puntan kalulotmu `nai gaige disposision asuntu siha gi keyboard laptop.
Dispues maseha haf` na asuntu siña un`soda` gi Internet. Nina`e hau infotmatsion para un` tutuhun humusga haf` un` aliligau. Libianu un` soda` kabales haf` dichu i attikulun interes. Chage `an gai tiempu hau gi ha`ane.
Deste hinemlu` esta edukasion hu rikonose ya satisfechuyu`. Nahuñg na infotmasion para tinituhun. Mas man-libianu famaguonta gi estudiun niha pot finana`guen usun internet.
Asuntu
Ti komprendiyun ma-establesen dos na grupun natibu (NMDs) guine gi halacha. I uttimu na grupu para u fan ma-elihe taiguihe konsihiliun munisipat. Kulan guaha sagun inestablesen grupun indihinau. Pa`gu `nai sosopbla i natibu proteksion.
Atan i inapalo`pu` eskaleran gobietnu guine: tres mayot yan konsihiliun munisipalidat, konsihiliun indihinau, lehislatura, depattamentu yan ahensia, kulan tiempun mañusun troñku gi todu lugat. I manadan eskaleran gobietnu mas gastu kontra i taxpayers gi bandan apas `sino gastu.
Haf` na benefisiu para hita? Guaha adelantu gi kualidat linala`ta? Guaha ayudu gi monedan familia para fahan nesessidat niha? Kuestion ni debi hita ni publiku ta kuestiona i mansabiun i hegsu` sin ditension. Sentru na obligasion ma-adelantan kualidat linala` tautauta siha.
Lastima i manadan offisina pot natibu lau i kualidat linala` gi halum guma` familia tiha muebague` gi hilu` agradesiyun na adelantu. Ayu ha` kalamten i fina` palabra ni maprintra gi gaseta. rti inayuda i familia fuera de manadan ti man-afagcha` na palabra siha.
Sakrifisiu
Dispues de selebrasion 75 añus deste ke manlibre natibu ginen destrosiun geran dos, hana magem sentimentoghu i sakrifisiun niha antes yan duranten i gera guine.
Todu klasen destrosiu mafana` deste matai membron familia, guma`, dinisplantan gera, yan otru siha pinadese. Puntu: mattu dos nasion ya madestrosia linala` natibu lau ti sumasaunau gi gera. Taya` respetu gi mandueñun este siha na petlas! Hokog pinasensian natibu!
Mit grasias sa` dispues man-masede hit dumiside haf` dinisehata gi disposision futtuna-ta. Maseha dispasiu lau adumididi` mas mansiña hit gi disposision ha`anita yan futtunan famaguonta. Sinsiyu na agradesimientu pot todu ti apasiyun na sakrifisiun miyu!
Lancheru
Deste antigu na tiempu i natibu entalu` gualu` yan tasi `nai hasosoda` mantension familia. Esta pa`gu este na tradision metgut na katsun hinanau tautau-ta.
Ta usune che`chu` gualu pot mantension. Tana setbe kineni` tasi para ayudu. Felis hinanau familia gi halum haf` modun finaposta—gualu` yan tasi—deste antes. Fitme na pisu gi hinanau amtau na kinalamten natibu.
Maseha i eskaleran edukasion natibu adumididi` ha choma` diariu na che`chu` gualu` i sustansian este na pisu gi linala`ta esta pa`gu añgoghuyun.
Gi hinibenhu lokue` hu chage macho`chu` gi dos hagas gualu`. Maseha sune, kamute, choda, nika yan dagu lau guaha mantension familia. Humiddi na hinanau `nai adumididi` sige ta espiha koyenturan ha`anita.
Maseha makat yan chatsaga ayu na kañada ti siña husoda` tatte pot todu man-adelantau i hagas ta pokate antes. Estoriata!
Inalajan
Hu huñgug un` hobensitu ha kanta pot “Inalajan gi kantun tasi”. Bonitu na sunidu pot lugat `nai sessu man-asoda` tautau i señgsuñg siha gi rinipasan amesta yan asuntun komunida.
Hu agradese i mensahe gi kanta yan bonitun dopblaña i patgon. Otru, ti sumaunau si “neni” guine na sunidu. Mauleg i tinilaikan asuntu na biahe. Adahe na manadan kanta pot si neni ni achamegai yan indisgustu `sino dibutsiu! Lastima!
Ayu mas nachaleg i ha fababa i hagan tautau dispues mañgge` kantaña “haf`yu` bai chogue `an estayu` tiyamu”. Adahe lahe higadumu! Pega pronto haf` magahet masusede ke para un` tampe kontodu dinagimu! I minagahet ni unabes `nai ha birague` mangagau dispensu! Tatnai sisida pot pitbetsomu!
Mauleg ta estira i asuntu siha guatu gi asut tasi, bonitan pulan, pution gi lañget, gatbun flores, gatbun isla, guihan, paluma, yan otru siha attikulu guine. I palabra yan tunada ya umafagcha` paire siempre ennau na kanta.