Suetdun popble!
Oppan didog na keha ginen 15-mit na empleau guine ni rumisisibi suetdun popble. I suetdu entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan gi halum guaguan na gastun nesessidat familia.
Ti siña mapune pot klaru na kantida na empleau yan familian niha man-kañgrenau ni tagpapa` suetdu. Estague` `nai gaige dichu chinatsagan halum guma` gi tautau-ta siha.
I asuntu komplikau lau obligasion satbasion gaige gi manma-elihe ni diariu manlolosus gi hegsu` I Deni`.
Kuestion: Para ngai`an este na sapet `nai para in` satba? Guaha `nai in` atan kabales haf` i asuntu yan taimanu satbasioña? Gi hilu` este guaha in` petsisige fina` planu pa`gu?
Haf` mas siña tafa` segne fuera de losus gi mañgun kareta? In` hassu hiniyuñg bisnis Japones gi halacha? Kuantu miyon pesus maribaha ginen este na sinisede? Guaha tumahgue i maliñgu na miyon pot miyon pesus ginen i kaha?
Mampus hana` chatsagayu` pot hu tuñgu` na megai familia nina` fanchatsaga `nai tumunug seriosamente ekonomian i tanu`. Gi uttimu besis i monedan familia i tai sinahguan para apas nesessidat siha diariamente.
Ekonomia `nai gaige chinatsaga ya mauleg tahuñgug ginen hamyu haf` planun miyu fuera de tuhu` to`la` gi mañgun kareta!
Iya Luta
`An ma-establese industrian casino giya Luta gi tutuhun otru sakan siempre ha choneg dañkulu na adelantu gi bandan bisnis `sino ekonomia.
Kumeke ileghu na i hinalum casino siempre u inakompañia bisnis siha ni para u sinapot-ta operasioña. U daña` yan i mangaige pa`gu na bisnis natibu. Atan haf` na setbisiu in` prebeniniye pa`gu ya in` atetuye muna` mas mauleg.
Uma-adelanta i komunidan bisnis ni umabiba mas fondu para nesessidat tautau-ta yan iya Marianas. Estague` i primet adelantu ni para umasusede gi hinalum casino. Propiu na kinalamten pot fondu yan cho`chu` para i tautau-ta siha.
Si Señor Victor Hokog yan Sen. Terry Santos sattun matatiye este na asuntu pot presisu mafondun asuntun linahyan sufisiente kopble.
`An mas adelantau i industria siempre naturat na lugat bisita para i mañeluta siha ginen Guahan yan sankattan na Marianas. Deste huegun casino, peska, golf, fiesta yan otru siha aktibidat mauleg na tane` para todu bisita. Taya` casino gi sanlichan na bisinu.
Iya Luta ha mirese ayudu gi inestablesen este na industria pot nesessidat yan kontribusion gi kinalamten iya Marianas. Maseha hu popo`lu na i gatbu na islata i hatdin iya Marianas debi ta suppot-ta gi asuntu pot adelantun kualidat linala` tautau-ta siha.
Para mona debi u guaha mas otganisau gi todu aktibidat bisita diariu. Respetu, magof na ekspressiu gi fasuta yan ayudu gi bisita siha ti u lache gi adelantun industrian casino giya Luta. Bien felis!
Ha`ilas
`Nai maribaha ekonomian i tanu—kinalamten bisnis—kontodu i fondu gi kaha tumunug sin ditension. Fuetsau ha pañgun inadahe gi manera `nai tagagasta fondu siha gi nesessidat hinerat.
Puede nahuñg sopbla para apas sisteman edukasion yan hinemlu`. Ti para `an hagacha` hit induktu finattun un` pes gi isla siha. Makat na kontrariu tat kumu chenot ginen inaka` ñamu.
Ta diseseha na u kontinua kinalamten adelantu guine pot nesessidat hinerat. Makat na kontrariu i masaulag “que sera” ha`anen publiku pot taya` fitme na planu para manugue` i galaide` este siha na petlas. Na ti esta ta upus usun boten sin?
Kimasson
Enteru estadon iya California kimasson deste mapus na semana. Mas ke 100-mit na familia dumiñgu gima` niha pot mampus hihot dañkulun guafe gi bisinu.
Finagcha`e un` estado ni añglu` pot ti sessu uchan. I manloka` guafe chineneg ni 90 miyas gi ora na metgut mañglu` mina` chadeg machalapun i guafe. Man-namase` megai familia ni man-fina` apu gima` niha. Dispues, mamamaila` tiempun maneñgheñg.
Hungan, California añglu` na lugat ya dañkulu plaset halum tano`ña. Mas ke mit hektarias na halum tanu` kimasson. Lastima sa` gai ginatbu na estado piot sa` dañkulu yan anchu na lugat.
I bisinuta Japon sinapet ni probleman dilubiu pot inipus na uchan guine gi ma`pus na semana. Lamegai fina` hogsu` `nai mangaige guma` tautau siha ni man-sulun ya man-dinestrosia.
Siha i los probes la`mun ni gastun para ma-aregla tatte destrosiau na gima` niha. Taya` ayudun gobietnu. Gi mismu tiempu sige ha` i fotten uchan de ha rega mediu sanhilu` na patte gi tanu`.
Iya Pasifiku yan Asia parehu dañkulu na problema kalenturan ginen inaka` ñamu (dengue fever). Puede ti ha chalapungue` guine pot esta guaha 18 na kausa gi bisinu. I los probes giya California kontra guafe, hita walañg pera!
AETNA
Guaha `nai mama` i temtum este na kompania. Lau hoñgeyu` na ni unu gi membro inosiente `sino ignorante gi bandan direchu. Fuera de bai gaseta malabidan AETNA bai batsala halum lokue` gi kotte. Ti u mahñau pot hu tuñgu` direchoghu! Haf` ya i salape` mame ha` interes miyu?