Suetdun Popble!

Share

Katma i pueñge. Kuestion: haf` na mampus silensiu?

Gaige este gi tautau siha ni pumadedese sapet pot suetdun popble gi halum didog na tiempun ha`ilas! Ti nahuñg salape` gi monedan familia!

Man-chatsaga! Todu mañgahulu` presiun nesessidat siha fuera de suetdu!

Kase 15-mit na tautau-ta man-hinehegsi baratu na suetdun popble. Pinadese ni sumasa`pet kanaha` todu familia guine pa`gu!

Haf` satbasioña este na problema? Na ti este mas presisu gi ridondun linala` familia? Makomprende este ni man-sabiun i hegsu` I Deni`?

Na ti primera obligasion miyu i para in` adelanta kualidat linala` tautau-ta siha ni in` represesenta? Guaha disiente na planu pot este na asuntun linahyan? Prontu mohon na satbasion?

Lokue`, ha estotba siñienteg-hu pot kontodu felisitasion tautau-ta chagu` `nai madispacha gi hilu` inalula. Kau sapet na pinadesen familia umafuetsas mahlau na sentimentun felisitasion?

Sin ditension debi i man-ma`gas umabisita asuntun suetdu ensegidas. Gaige este na chinatsaga gi halum guma` familia! Na ti obligasion miyu para in` adelanta kualidat linala` i tautau-ta siha gi enteru iya Marianas?

Dispues: Ilegña amiguhu gi bisinu na bula man-nuebu siha na kareta gi chalan. Era malagnus salape` FEMA. Ha umentaye na siempre una`lu tatte gi otdinariu na modun linala` `nai masoda` na taya` kechap gi kusina! (Chaleg).

Trabiha silensiu i tanu`. Adahe para u katma gi ti otdinariu na finapus ha`ane. Lau katma yan silensiu! Hu supone na patte gi tinilaikan klima gi hihot na tanu` maneñgheñg tat kumu Japon.

Muñga mana maput: pinadesen baratun suetdu! Estague` `nai anog didog na pinadese ni megai man-hinegsi na tiempu. Chatsaga i hinanau familia, diariu! Kanaha` 15-mit na empleau gumagana tagpapa` na suetdun popble! Haf` ti u silensiu i tanu`!

Guaha mohon kampu para uma-adelanta este na sapet? Haf` planun miyu? Esplika publikamenti para benefisiun todu!

Hawaii: Famosu na estadu iya Hawaii para manadan bisita siha ginen enteru elmundu kada sakan. Lau guine gi alacha matutuhun un` estudiu ginen i University of Hawaii ha kuestiona kau hafa kontribusioña industrian bisita gi linala` i tautau ni mañasaga guihe?

Otru kuestion: kau magahet na guaha kontribusion i industria gi ekonomian iya Hawaii. I puntu pot kualidat linala` tautau niha! Tai bali i industria yangin mas sapet na aminasu guaha gi tautau ke benefisiu.

Estague` na mapetsige hinisgan kontribusion i industria gi kualidat linala` tautau niha giya Hawaii. Yangin setbisiu para i bisita haf` na benefisiu para i man-mañeñetbi na tautau tanu`?

Kustumbre: Gi fina` kanta mamaisen un` prohimu haf` na man-malefa hit ni “kustumbren sune?” Komprendiyun haf` ha kekesañgan lau lache asuntoña. Taya` “kustumbren” sune gi tradision natibu soluke patte gi sentadata!

Guaha tradision gualu` yan tasi deste antigu na tiempu! Na dinanche i asuntu para benefisiun todu. Ketuñgu` haf` i propiu palabran tradision yan kuttura.

Dispues, megai tinilaika gi modun linala` natibu. Pa`gu, debi u falag i moseria para nesessidat familia. Sin este kase todu dia manliliku` hit man-esuette `ansopblan pusuelun kafe.

Salape` ha aliligau mina` man-espiha che`cho`ña. Maliñgu, kulan minachum atdau modun linala` gualu` yan tasi guine. Enfin, mauleg sa` memegaiña man-felis gi offisiun niha.

Añglu`: Pot primet biahe huli`e na seriosu añglu` i tanu` `nai i tres troñkun lemon gi tatten guma` sige mamoduñg hagun niha tinatiye ni lamas ramas siha. Dispues de 30 añus pa`gu hulili`e taiguine inañglo`ña i tanu`.

Kau señat este na siña ha` dispues mangai problema hit seriosu na taya` hanum? Mauleg na in`adahe usun hanum! Muñga mabatga hamyu` na u guaguaha` hanum.

Tiempun maipe pa`gu ya ni unu tumuñgu` kuantus tiempu este na klima. Ta`lu kuattru mesis sa` man-asoda` hit gi sadog kabayu yan galon hanum para tafan mañuhu usuta.

Kilisyanu: Umasoda`yu` yan un` amiguhu ni brabu yan makalamya. Dispues de che`chu` ha dopblague` gi gualu` umasiste pinegsai yan tinanum antes de minachum atdau. Mauleg tinanomña difirientes klasen choda, sune, kamute, mendioka, mai`es, gulusina, golai yan kalamasa.

Guaha lokue` `nai hu li`e man-yotte talaya gi kantun unai Oleai yan Chalan Laulau. Animu! Maseha kanaha` tai deskansu magof hinanauña i amiguhu diariu. Magahet na makreansa mauleg ni mañainaña. Sattun lokue` gi misan Dameñgo yan familiaña. Namagof!

`Nai mañgone` buyadan tiau yan satmonitiyun hana` fañague-yu`. Paire sa` guaha kelaguen-hu na pueñge. Man-uñgag ñaihon ham `nai sige grasiosu siha na konbetsasion. Ai na chaka chaleg!

Gi uttimun ha`ane hu agradesi animun amiguhu kumu mauleg na padre de familia. Un` prohimu ni kumomprende obligasioña. Todu i tiempu grasiosu konbetsasion mame `nai in` tampa asuntota siha.

Maseha sattun gi obligasioña gai tiempu man-ayuda maseha haye na prohimu munesessita ayudu. Mauleg na kilisyanu!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.