Silensiu na suenu
Guaha `nai hu huñgog eku na suenu. Un` señat na guaha bisita gi oriya `sino asuntu mamamaila`. Mampos nachatsaga pot ti otdinariu na yina`u. Gi tatteña hoñga mensahe ni debi ta atetuye haf` signifikasioña.
Kau guaha mamamaila` gera, pagyu, linau pat dilibiu? I para ta komprende haf` gaige gi tatten este na señat mauleg fan manayuyot ya tafan ma-esgaihon katma gi hinasso-ta. Mas propiu finaisen inatahan finattun ira.
Silensiu: I kinalamten iya Japon ha chenchulu parehu bisnis yan industria siha guine gi haf` ha adelalanta gi lugatña mismu. Silensiu sige ha hatsa industrian casino, areglu ni mafanana`an “rural resort” fina` hotel para i man-riku yan otdin gi tautauña na u fan bakasion halum Japon. Guaha 74 pot sientu umoppi ayu na sineyu`.
Gi halum este na rimulinu, manu patten iya Marianas? Kau asuntu este gi man-ma`gas i tanu`? Gof atan sa` kumeke atrasau pinetsigen disision pot haf` mamamaila` yan dichu satbasion para i linahyan. Ha`ilas para u palo`pu` hit dispues!
Kinalamten: Desde mediu sisienta na sakan ha ayuda hit Japon gi inestablesen industrian turista yan otru siha bisnis guine. Mababa manadan appottunidat entalu` fiñkas, fondun bisnis yan cho`chu` siha.
Homlu` ekonomia-ta `nai sosopbla fondu piot gi mediu ochenta siha na sakan. Kontodu Congresson iya America ta infotma na una` para todu ayudun salape` sa` sosopbla finatinas i tanu` para u kubre todu nesessidat-ta.
Dispues gumuaha finatsu ni ti komprendiyun `nai ha lagnosgue` Japones ginen iya Marianas. Kase $12 Biyon na fondu ha chule` huyuñg. Esta pa`gu tita bibira tatte ayu na fiñkas. Guaha mohon kampu para ta rikohe tatte haf` halagnos iya Japon?
Dilubiu: Yangin siudan Houston mamagñu` gi halum dilubiu haf` mohon ya mamatmos Marianas gi halum fache` dibi gi ti apmam yan pa`gu? Guaha maseha kadu` planu para `an masusedi este? Repara sa` esta sige halum este na dilubiu!
Tradision: Dichu na asuntu inadiñgan kuttura yan tradision natibu pa`gu na mes. Mauleg ta atan sattun haf` siha na kuttura-ta muna` likidu tautau-ta guine siha na petlas. Estague` na pisu umesgagaihon adelantun linala` tautau-ta desde antigu na tiempu.
Respetu, gineftau ayudu, yan yine`ase` haligen natibu ni sumustene kinalamteña gi halum todu mattiru yan chinatsaga. Desde tinanum gualu` esta peskan tasi man-a`ayuda todu gi mantension familia. Hihot na relasion ha simientu este na sensia gi entalu` todu.
Lamayot patte gi kinalamten natibu gaige tutuhoña gi kutturan relihion katolisismu. Finana`guen relihion umetablese sensian amtau na justisia.
Pot ihemplo, tres eskaleran Chamorro guaha gi antigu na komunida: Matua, Acha`ot yan Manachañg. I Matua ha` gai tanu`. Tai tanu` i otru klasen Chamorro. Matulaika este ni Españot `nai ha sedi na todu u fan gai tanu`.
Maseha dos na kuttura guaha guine, un` puntu `nai umaya kustumbre todu atmos banda: sensian ina`ayuda piot gi oran nesessidat gotpe `sino chinatsaga. Geftau i natibu man-na`e ginen i korasoña piot gi namase` na prohimuña. Este na gineftau otdinariu yan motmut gi halum tautau isla siha.
Esta pa`gu metgot yan fitme gi heñiun natibu i sensian yine`ase`. Estague` na kustumbreta muna` fan tatautau hit guine siha na petlas. Maseha kuantu chinatsaga-ta gigon mattu oran gineftau yan yine`ase listu hit fumatta sinseru na modun ayudu. Hu chage gineftau otru piot guihe siha na tiempu `nai solu “taya`” guinahan mame. Mit grasias gi Saina pot ayu siha na bendision.
Mafañagu-yu` popble ya esta pa`gu mamatmos-yu` gi halum este na sisonyan. Lau ni una bes `nai hu ñega un` kilisyanu ni ayudu-hu. Ayudu todu klasen modu guaha. Todu pot todu mina` man-apinitiye i natibu gi kareran niha desde antes. Fitme na pogse` tautau isla!
Traision: Esta para 40 años desde ke ta gobietnan maisa hit. Kau guaha mas fitme na adelantu gi kualidat linala` tautau-ta siha? Hagu solu espehos gi este na kuestion. Atan monedan i familia yan un` ebalua yan pesa kabales i asuntu.
Mantinane` man-sabiun hegsu` I Deni` ni betsan niha na man-malefa ni tautau gi señgsoñg siha. Bendidu onrun niha gi bisnis ni lumolotge betsan niha. Debi este na kombalache umatulaika pot para tachule` tatte disposision futtunan natibu!
Dispues, atan kau magahet na fitme kualifikasion niha gi puestu ni mangaige parehu ha` i manma-apunta yan manma-elihe. Guadog papa` haf` gaige gi tinatten niha sa` siempre un` soda` na pot koneksion politika ti pot kualifikasion.