Sapet Na Pinadesen Familia
Sumen dañkulu na sapet lumulumus manadan familia guine pot tagpapa` suetdu mientras hahatsa suetdun niha i man-sabiun I Deni`1 80 pot sientu.
I ekspresiu gi matan niha anog i maliñgu na inañgoghu yan esperansa (hope) gi disposision asuntun linahyan guine. Finaisen abiu ayudu ginen offisiat publiku gi hegsu` I Deni` ni appenas. Lau man-tañga i tropan I Deni` gi dichu finaisen i publiku pot kualidat linala` niha.
Kumu saina, makat giya guahu i pinadesen un` patgon piot `nai mattu gi monedan yan nesessidat familia. Esta hu pokate linala` miserapble gi hinibenhu ya ti listuyu` lumi`e mapadese ni famaguon-ta este na sapet diskuidu!
Gi halum este na mattiru ha hatsa suetdun niha i man-sabiun hegsu` I Deni` ocheta pot sientu, siñku pot sientu para empleau sibit, seru para i mangaige gi praibet. Siha mauleg sa` mahatsan maisa suetdun niha mientras man-ñgaha` hit kau umali`e mohon nesesidat-ta lokue`.
Kau man-malefa hamyu ni pinadesen i tautau ni man-u`uguñg pot kumahulu` fektus, kandet, apas hospitat yan gaselina? Na ti guiya este siha na padre yan madre de familia i umususune suetdun popble taimanu linagnos federat haf` suetdun popble?
Estague` na aksion miyu muna` fañguentus i man-udun i señgsoñg siha. Siempre tali`e para manu uttimoña hinanau galaide` miyu. Baihu tachu na eleksion umesplika este desde radio, television yan gaseta para umatuñgu` ni tautau haf` hagas masuspepecha pot betsan miyu!
Sattun Na Dos Pajaru
Ilegña patte gi kanta, “Para i sainamu muñga ingratu”. Magahet, siña tita repara na apmam `nai ha mattit siha mañaina-ta pot hita. Tat siniñgun ti ma-estira pot sattun na sensian obligasion, pueñge yan ha`ane, timamagtus na attension.
Tita li`e este siha na sakrifisiu pot man-famaguon hit. Otru asunto-ta. Dispues de man-mattu hit gi tareha-ta `nai ta komprerende finapus niha.
Hinanau familia, guaha ha` na patte `nai barañka i katsada. Todu mañaunau para uma-ataha maseha haf` na chinatsaga. Mas felis ayu na familia i hihot relasion niha. Ma-usune sakrifisiu pot interes todu.
U fattu ayu na ha`ane `nai kada unu ha establese familiaña mismu. Ta diñgu i dos saina gi santatte pot obligasionta. Bes enkuando, ta bisita pot rinikonosen hinemlu` niha. Ta kone` famaguon-ta guatu pot bendision.
Gi karera mas hihot i dos amku` desde primet pusuelun kafe `an oga`an esta i oran sena yan deskansu `an pueñge. Huñgan, mas dispasiu gi inamku` niha lau motmut suanu yan amtau kinemprenden niha pot linala`. Man-riku akonsehu yan konsuelu.
Un` dia mattu madisponen niha. Hinanau niha kulan dos pajaru ni gumupu hulu` gi lañget ma-adotnan ñaihon i mapagahes antes de u faliñgu gi gua`ot iya paraisu. I lagu` pinite muna` fresku i mapagahes gi kareran niha. Hinanau dos pajaru!
Ñahlalañg: Teñga gi chagchag oga`an, hu plantayu` gi baranda `nai hu tucha diariu na nobenahu St. Jude finenina dispues hu taitai i gaseta siha gi Internet (online).
Guaha na attikulu hu matka para bai` guadog mas pot para bai komprende. Offisiun eskrebienten gaseta manaitai, analisa yan ebalua piot i mansustansiau siha na asuntun linahyan diariu.
•••
Hu hahassu i benefision leksion gi un` patgon ni dumalalag si tataña tumalaya. Achog un` dia ya u gai familia siempre inepog mañule` lokue` talayaña para u fan dagau tiau, faya yan manineñg para totchen familiaña. Kontentuyu` na esta ti u ñalañg!
•••
Hu dalag un` amiguhu man-aladu gi gualu` niha. Sais mesis dispues, ha kombidayu sumena giya siha `nai ha planta hinegsa` fa`e. Mames na hinegsa` ginen pugas (fa`e) ni siha mismu tumanum. Ai, ayu ha` kinemprendeghu i mafafahan gi tenda na kostat pugas. Dios mihu!
•••
Sige un` tiahu ha pasensiaye humoka gi chepchup unai amsun. Hu offrese na bai` fahanegue` ladañkulu na latan tapun gi tenda. Chumaleg. Tres dias dispues ha agañg-yu` para bai` chage katdun amsun ni hana`ye mai`es. Tatfoi minanñge`ña esta machum sekoshu!
•••
Man-hanau hit man-lisayun matai pot parentela `sino mauleg na atuñgu`. Dispues de felisitasion man-manayuyot hit. `Nai mattu gi litanias, ta o`oppe i tetcha “tayuyute-gue`” lau gi mismu tiempu ta papacha pecho-ta. Yangin i tinayuyot pot i animas, haf` na un` tanchu` mamaisa hau?
•••
Gi selebrasion eukarista, ha repite si pale` haf` finu` i Saina: “Chile` todu hamyu este na pan sa` guiya este i tatautau-hu ni para umana`en ñaihon pot hamyu”. Mauleg. Lau buente pot hinalulula si pale` ilegña, “…sa` guiya este i tautau-hu…” Pot fabot debi u guaha inadahe guine na patte!
•••
Pumasehu un` familia para Disneyland. `Nai humihot halum, dumespasiu i draiba para unaseguru na ha danche i lugat. Estaba un` dañkulun tablon ilegna, “Disneyland Left”. Duru i famaguon mañgate. Man-mafaisen haf` guaha, ilegniha, “Humanau esta iya Disneyland”. Era, gaige Disneyland gi akague na bandan chalan. A`saina!
•••
Iya Washington i mas metgot na sentrun gobietnu gi enteru elmundu. Inipus minetgotña na kontodu i ruplanu `nai mau`udaiyu` kanaha` ti siña tumunog. Mina` taiguine sa` America i mas metgot ekonomiaña yan atmasña gi enteru i tanu`. Hana` banidosuyu` fuetsaña yan i respetun nasion siha. Megai lokue` ha ayuyuda piot i man-chachafleg siha ekonomian niha na nasion.
•••
Guaha iya China `nai ha embelekeruye inapachan batbas kontra Amerikanu. Makat ha imbeste fotmat pot ha komprende fuetsan otru bandan iya Pasifiku. Ni guahu ti bai imbeste higante piot ya mimimu yan lodu` koduña. Guaha `nai kadu` ha estotba lau kabales ha komprende na makat na kontrariu.
•••
Dispues, dañkulu relasion niha gi bandan ekonomia `nai bidan kaduku para umasakrifisia benefisiun este na puntu ni tineteka tautau niha. Parehu dos nasion mauleg maproduduse ni todu atmos banda mabenefifisia. Poresu na pachan batbas pot makat na kontrariu haf` na fina` gera.
•••
Mamega China un` instrumentu gi taduñg tasin iya Guahan `nai todu batkun li`uf (nuclear submarine) siña hali`e `an humuyuñg gi puettu. Kontodu ruplanu ni tat tiha gacha` hafatinas ni hapega gi batkoña dañkulu. Dios mihu!