Saludu yan Bien Felis

Share

Para i ginen maestraghu as Nan Che Torres, sinsiyu na agradesimientu pot todu i pinasensiamu yan ansianu na animu fumana`gue ham ni liñguahen mame finu` Chamorro. Petmanente na rekueddu un` pega giya hame.

Bai`n ima ennau na achon antigu guatu gi manatatte na mañelon mame. I espiritun Chamorro umakatga ni famaguon mame gi ma-abiban tradision solu añkla ni gumu`ot hit pot siglu. Estague` i ma`ug na rekueddu para hinerasion na famaguon natibu. Fitme na pisu yan haligen tradision. Si Yuus Maase` pot todu i sinsiyu na sakrifisiomu.

U felis kareramu hulu` lañget…”pues adios estake” Nan Che. Lahimu, si Iku.

Mañegan Offresimientu: Mauleg finaposhu gi estrakadan politika guine. Kanaha` todu manhalom gi ma-aliligau na siya `sino puestun gobietnu. Guaha mauleg mañatba problema ginen usun kuentas guaha gi palabra.

Buente pot mampos i sisteman demokrasia dispasiu na memegaiña lumetke propiu aksion siha para uma-adelanta kualidat linala` natibu.

Estague` na puntu muna` mamatmos-yu` gi halom manloka` lañgat gi silensiu na patte gi hinasog-hu. Huñgan mantautau ya manpinalo`pu nuebu na huegon politika. Gi mismu tiempu, mampos na atrasau gi katkuet manera. Mas mafalague politika ke interes publiku.

Umafagcha` este na karera yan hinalom kustumbren pañglau gi halom batde. Haye kahulu` mahala papa`. Tatnai tana`e` i prohimu chansa para u gosa haf` satton hafa chuchu`e. Hineñu` este `nai mañaunau hit manmanbota representate siha ni ti mankapas gi chechu` areglon linahyan. Dios mihu!

Atan haf` kinalamten-ta pa`gu na biahe piot `nai hinigua` Saipan destrosiun pagyu. Fuera de kara` i kahan iya Marianas, mas kara` entalu` pagu yan otru sakan. Kasi man-apatten tiau hit na biahe. Pa`gu `an gai suette hau mantikan sirasimi para usun maipen hihegsa`, mangaige ham ha` gi santatte para bai`n fan epinedoñg.

Diberas: Bula lokue` grasia gi halom estrakadan politika deste 1977. Guaha mañgapas, memgaiña ni para muta` katu. Guaha kumandidatu sa` malagu` sumaunau. Guaha kumandidatu sa` mana` halom na`anña sin inatuñgu`. Dios mihu!

Ayu mas na`chaleg `an duru esta i kombate gi señgsoñg. Guaha kumuentos pot iyq Washington lau tatnai mattu gi lugat. Kumuentos unu pot planun iya Marianas lau i hafafatta na papet `antiteg kahitan sitbesa.

Guaha manmama` pale` karissu lau ni kanton konfesioñariun publiku ti manmasede. Guaha soplu lau dispues sulun huyuñg gi sisonyan disposision botadot.

Unu klaru gi offisiun politika: Gigon sulun` hau papa` esta i taduñg tasi `nai pinega hau ni publiku. Siña ha` un` kemueba kudumu ta`lu lau ha nesessita ennau milagru.

Guaha ti mañgabales kapasidat niha gi offisiu ni ma-okukupa. Lau pinegan publiku. Haye para ta sogne `an mampos bahu kinalamten i tanu`? I publiku `sino i botadot! Cha`mu sosoñogne otru!

Disparate: Antes mas gi tutuhon politikan pattida guine `nai fotte i disparate. Tat kuchinada tihu huñgog kontodu ginen halom apusientu. Dispues kumayada `nai guaha makotte pot seriousu yan dañosu na akusasion. Mauleg sa` guaha pa`gu mas areglu yan inadahe.

***

Kontodu maprintan “free press” antes puru pot malabidan tautau ti pot gasetan komunida guine. Este lokue` adumididi` matulaika `nai sige mona ya guaha mas kinemprende pot direchon kada sudadanu. Lau puru este siha pasun sisteman demokrasia.

***

Kasi patte umafuetsas-yu` humatme este na offisiu pot dañkulu diniseha-hu kumetuñgu` hafa ha embrarasia rinikohen infotmasion para konsumon publiku. Adumididi hu tutuhon-yu` gi radio yan television dispues de diariu gi maprintan gaseta.

Dañkulu na responsablidat un` kakatga gi este na offisiu. Debi finenina unna` seguru na un` rikohe faktu siha na infotmasion. Ya hululu` gi todu un` petsige i integredatmu kumu gaseteru. Siempre dispues un` agradese i inañgoghu ginen maseha haye ni tumaitai tinige`mu. Yangin siña maigu hau pas `an pueñge pues un` komple che`cho`mu.

Professot: Umasoda-yu` yan professot karissu, trosu kumuentos, kulan mohon guiya gumugu`ot todu bandan tinemtum yan minenhalom. Diberas, batbaru kumuentos kulan atoridat maseha haf` na asuntu. Lau ti hulat `an hafana`yu`. Hagas hu titeg lepbloña. Pindehote!

Mañan Losus: Gi oran gotpe, todu empleau gobietnu debi umatuñgu` obligasion niha, puntu pot puntu. Gaige este na responsablidat gi manehante.

I finatton gotpe yan destrosiu gi maposña na semana `nai anog klaru na lamegai na empleau gobietnu ti manmakreansa gi haf` dichu che`chu` niha. Taya` timon para i prohimu yan mas taya` benefisiu para i publiku. Dañkulu na disareglu gi bandan manehante.

***

Megai manpresisu ni manmaletke kulan otdinariu na ha`ane. Manhanau manmama`, mañupa, mankinafe dispues `nai marikononose haf` manmatago niha. Diberas na insuttu!

***

Megai `nai hu choneg gi un` banda finu` gueku gi halom tautau-ta. Kumeke ileghu, mofo`na chispas to`la` ke uma-asegura na makandalu usun kabesa! Guaha naturatña este na abilidat dispues `nai mamaisen haf` masusede. Haf` mohon na ti desde tutuhon in` isa kabesan miyu?

***

Guaha un` membron sanpapa` na guma` sessu kumuentos pot sisteman demokrasia. `An ta pessa edukasioña (ni ti umeskuela kolehu) yan i asuntu ni ha diskukute, namamahlau para i prohimu. Maulegña u falag kanton sadog giya hagoi ya u enañga haye para u la`la` na kairu! Not as dumb as we look, pal!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.