Potbus Chinatsaga
Sensian mehnalom ha sedi hit lumi`e asuntu antes de umasusede. Pot ihemplo: haf` na mampus silensiu i tanu`? Kau pot finattun pa`gu mafagpu` na kuaresma, figan somnag pat baratun suetdun popble?
Man-atotpe i tres pinadese ni lumuñu` kinalamten todu gi enteru petlas guine. Hu komprende i respetu kumu mañgilisyanu gi tiempun kuaresma piot i Bietnes Santu. I figan na klima tiempoña lau i baratu na suetdun popble, diskuidu!
Tat sentidu na gugat tiha hala huyuñg ginen kalaguag familia. Kastigu! Poresu na debi u guaha seriosu na estudiu haf` satbasioña este na chinatsaga. Didog na pinadese pumalolo`pu` familia siha gi señgsuñg, diariu.
Suetdu gi monedan familia umapapase obligasion guma`, kareta, neñkanu`, magagu, yan otru siha nesessidat. Debi u suffisiente kosake disiente kinalamten familia diariamente.
Guaha planun i mansabiun i hegsu` I Deni` umadelanta este na nesessidat familia gi enteru petlas guine?
Gai minakat i asuntu pot dañkulu na fondu ha nesessita yangin para u fan ma-hatsa pagamientun 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble pa`gu. Ti menus ke $650 miyon pesus ha nesessita este na gastu. Guaha fondu?
Ekonomia: I ineppen estudiau na ekonomista siha ilegniniha na gaige ginefsagan i tautau gi homlu` na ekonomia. Hafa ekonomiata yan kau magahet na homlu` pat nina`ye fotte na kalenturan taduñg chigu`?
Dichu kuestion ni debi kabisiyu siha (manma-elihe) uma-oppe manu i siña na chinadeg. Ti kinatsu nesessidat familia ni un` tinilada na “biba”. Gaige i asuntu gi fuetsan monedan niha. Haf` mohon? Guaha fotmat planun miyu adelantun ekonomia?
Potbus: I Deni` kulan mohon guaha poduñg estreyas ni chumalapun potbus silensiu. Ni unu kalalamten! Ti mauleg man-ma-estotba sa` esta man-tutuhu` te`la niha gi mañgun kareta. Losus!
Dispues de lemlem tautau mañgahulu` gi karetan niha man-magap talu dos oras antes u fan hanau para iya siha. Esta nachaleg `an un` li`e matataka` i mañgu. Kastigun magap! Hmmm! Fotte na potbus estreyas!
Menus: Anog na maribaha dañkulu kontribusion aduana (tax) na sakan. Tumunog kase $18 miyon pesus segun i nina` halum gobietnu na moneda gi lehislatura. Puede ti man-dispetdisiau hit gi usun dididi` na fiñkas. Taya` kampu para diskuidu!
Dimas, muñga man-hinalañg ni ekun silensiu. Siempre adumididi` u buruka estake mattu tiempun ha`anen gupot siha deste mediu Nobiembre.
I klima ti maipe na “figan”. Adahe, kontodu hagas hu huhuñgug mañganta na kokonitus man-mamatkilu! Man-atog! Figan!
Mientras tantus, namagof tali`e man-hagun tatte i troñku siha ni nina` fan dagñgas as Yutu. Naturat na rininueba! Esperansa!
NMD’s: I Attikulu Dose ha limitte dueñun tanu` guine gi entalu` Chamoru yan Karolinas. Natibu solu siña dumueñun tanu`.
Felis pot respetu gi haf` dinisehan tautau tanu`. Tatnai mattu i asuntu gi kotte pot yinauyau disposision dueñu.
Lau i metgut na prinsipiu gi Attikulu Dose gaige gi direchun sudadanu dumueñun tanu`. Pot ihemplo, siña ti natibu hau lau sudadnon Amerikanu.
I direchomu` ti siña mañega kontodu direchun tanu`. Libre hau dumueñun tanu` Marianas kumu sudadanu`. Prinsipiun dueñu!
Este na prinsipiu u fofona ni achog u fattu gi kotten supremu giya Amerika. Mofo`na direchun sudadanu ke ma-intensiona gi papa` Attikulu Dose! Un` dia siña ha` guaha chumanda este na asuntu.
Peska: Antes, sessu tali`e mañunchulu, tekken, panag, yan talaya i tautauta siha gi tasin halum rubentason. Lau mas maribaha este na modun peska na tiempu. Kau pot esta mangefsaga hit ayudun food stamps?
Guaha rinibaha gi katdumin tiau, hitiñg, sesyun, satmuneti, mafute` yan tarakitiyun na ta abandona este na modun peska? Haf` na para ta sotta benefisiosu na eksisiu gi kutturata?
Hu sosoda` ginefsagag-hu `an huli`e tautau-ta man-peskan panag yan tekken. Namagof na patte gi kustumbren tanu`. I kineni` mapatte parehu gi haye mañaunau kontodu i bisinu siha gi señgsuñg. Estague` sustansian natibu i ina-ayuda. Namagof na kuttura!
Bendision: Diariu usun oxygen, wheelchair yan ayudu ginen asaguaña pot litiku i prohimu apmam na tiempu. Ha hassu tatte i brinabuña `nai sessu umapipet i dos mamokat gi kantun sadog.
Dispues humanau para i halum tanu` pot para uma-ekuñgug katen paluma siha gi ramas troñku. Gi biradan para i gima` sige man-adulalag yan famaguon niha. Magtus este `nai umenutet i prohimu.
Un` pupueñge gi katreña hafaisen maisague` haf` na para todu suetteña kulan mediu guaha taigue gi linala`ña. Dispues `nai ha repara na gi brinabuña todu pot guiya tat kumu famosu pot felis offisioña yan mikepble.
Taigue i Saina gi linala`ña dispues de todu bendision. Umachigu` ya mangagau dispensu. Ha faisen i Saina na para u ginachuñge masehague` inutetgue`. Pot primet biahe ha siente na kabales ha`aniña gi gumaigen i Saina gi fihoña diariu.
Para todu minagofña ilegña, “Ti bai tulaika i minagof-hu yan Sainahu pa`gu yan magof na pinekathu gi kantun sadog antes”. Kontentu!