Pinadesen 15-Mit

Share

Hu akanteha haf` na sapet mafafana` ni 15-mit na empleau guine ni gumagana suetdun popble espesiatmente kualidat linala` familian niha.

Namanman sa` dispues de 40 añus gagaige ha` este na sapet gi halum guma` familia: suetdun popble! Manu `nai masge` pinetsigen miyu sumatba este na sapet?

Kau mañasaunau hamyu man-mamogsai nu este na chinatsaga para u guaha eskusun miyu otru pasadu na offresimientu? Kuarenta añus na diskuidu! Ha fañagu nuebu na kuttura: diskuidu!

Gaige i chinatsaga (dispues de apas guma` yan karetan familia) gi ti nahuñg salape` gi monedan familia para otru siha nesessidat famaguon. Inklusu guine magagu, doga, trastes eskuela yan otru prisisu.

Estague` i te`ug na pinadese gi halum 15-mit na familia ni gumagana suetdun popble. Diariu este na sapet. Un` sinparat na atburotu gi mañaina yan fuetsau na chinatsaga gi famaguon. Gi uttimu todu i dos mansinapet pot ti sufisiente salape gi monedan familia.

I kutturan ina`yuda tumampe pinadesen megai gi tautau-ta mina` ti anog. Haf` mohon? Na ti este i fitme na pisu gi kuttura-ta i ina`ayuda?

Haf` gaige gi hinassun miyu (kumu manma-elihe) satbasion este na sapet gi halum guma` familia? Na ti este solu primera na obligasion miyu?

`Sino guaha `nai mandana` hamyu para `in tampa satbasion adelantu gi kualidat linala` familia ni `in represesenta? Hu atisa i asuntu pot klaru na megai na familia pumadedese diskuidun hegsu` I Deni`.

I federal minimum wage ennau i $7.50 gi ora. Kase i “living wage” ti mas de menus ke $15 gi ora. La dañkulu na obligasion. Siña mohon?

Manu? I suetdun popble sapet para megai na familia guine. Megaiña sumuñgun i kondision `nai man-mapega siha pot taya` mas siña machogue. Hamyu ni offisiat `nai gaige este na obligasion.

Hamyu fumatinas promesan adelantun kualidat na linala` para familian tautau-ta. Siña `in apunta haf` `in chegue guine gi alacha para `in cheneg este na asuntu mona?

Magahet na taya `in kemple gi 40 anüs na tiempu para `in adelanta suetdun empleau siha guine? Trabiha i asuntu gaige gi minimum wage. Mas la fotte na obligasion yangin i publiku ha choneg apas “living wage”.

Ineppe: Haf` lini`e miyu propiu sahyan para `in satba i suetdun popble gi 15-mit na familia siha ni `in represesenta? Ni kuantu na speech ni gueku ti `in satba I asuntu sin fotmat na planu.

Debi u guaha inali`e manma-elihe `nai guaha sattun na diniseha tumamtam taimanu este na sapet masatba sin ditension. Prisisu na `inna` guaha mafotma planu guine na puntu. Planu este na attikulu ha nesessita pot gai mutmorasion.

Pot ihemplo: Haf` este na asuntu ha nesessita para u fan gama todu i boti gi halum safu na puettu? Magahet na tatnai `in atan este na puntu?

Pipinu`: Suetdun popble gi 15-mit na empleau destrosiu gi ha`anen familian niha. Diariu mafana` ti nahuñg kopble gi monedan familia espesiatmente para nesessidat famaguon. Makat gi dos saina `nai mattu papa` gi nesessidat magagu, doga, yan otru prisisu para i famaguon niha.

Malofan-yu` guine na katsada gi hiniben-hu mina` hu dimemoria te`ug na pinadesen un` popble na guma` familia. Kuantu biahe humanau-yu` para eskuela yan hanum grifu gi estomagu-hu. Dispues, ti hinalulula-yu` tatte para amotsan talo`ane sa` taya` para bai`n kanu`.

I manma-elihe estague` na puntu gi todu asuntu guine debi fuetsau `in atan pot fotmat na satbasion. Nesessidat familia `nai siña magosa kualidat na linala`. Mit grasias para i mañaina-hu ni fumanu`e ham na debi bai`n fachuchu`e todu nesessidat mame.

Poresu na `in usune maseha haf` na cho`chu` guihe na tiempu kontodu tres dias manman-uma kestat simientu gi Saipan Stevedoring. Finapus popble!

Ti mamahlau-yu` pot hu gana tres pesus gi dia pot nesessidat. Lau banidosyu` sa` ti mañake-yu` kosas tautau para benefisiog-hu. Magahet na tat che`lu ti muna`e animu gi halum mattirun miserapble na pinepble! Agradesimientu gi Saina pot todu i tiempu kulan guiya umesgaihon ham gi halum te`ug na mattirun pinepble.

Kilu`us: Un` kantan relihion ha mensiona pot chagu` hogsu` `nai gaige un` kilu`us señat sinetsut yan pininite. I pumokate ya mattu guihe na hogsu` ha gu`ot i troñkun i kilu`us. Tiha sotta `sino diñgu estake ha siente na ma-echague` bendision ginen fuetsan ayu na kilu`us.

Gi todu finapos-ta mauleg ta asegura na gaige añklan espirituat gi sagaña diariamente. Estague` umasegura na ti u lauya botimu gi halum napun mattirun asunto-ta siha gi ha`anita.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.