Mesklau na asuntu
I kuaresma, patte petmanente gi tradision-ta kumu mañgatoliku. Maseñala para ta rinueba hineñge-ta gi Saina yan selebrasion `nai mapunu` gi kilu`us ya lumala` ta`lu gi mina` tres dias: Pasguan Resureksion!
Ha sede hit humala tatte sensian tailaye pot para ta tana` mansu gi halom ridondun hinimidde. Gi hilu` este na estau `nai ta repara mas kabales hafa che`chu` echu tautau.
Bira birada tana`e ayudu i numesessita ausiliu, yine`ase` gi prohimu-ta, tunas na hinanau gi hilu` su`anu na inadahe pot no tana` puti `sino isague prohimu-ta.
Pot `nos kuantos biahe hu taitai i Torah gi biblia, i siñku na lepblu ni umesgaihon matuge` sinantusan na lepblu. Unu sessu hu huñgog eku diariu gi sinañgan i Saina i ayudu para i mampoble yan namase.
I otru i inembrasan tradisionat na hineñgen Katoliku—haf` finana`guen i Saina, ahe` ti haf` finu` i man-modetnu na hinassun relihosu siha kontodu mamale`. Haf` finu` i Saina ya mauleg ta tutuhon hit gi Dies Na Tinagu` Yuus yan estorian Sainata ni matuge` gi Santa Biblia!
Puede mauleg todu hinanau-ta ya tana` bonitu dinaña` familia pa`gu na Pasguan Resureksion!
—
Fache` Sapet: Deste 34 años malofan, kulan i primera pinetsige i para tana` kara` i kahan iya Marianas. Sopas sa` makomple ennau na pinetsige kadu` ti mahasñgun.
I rason na kada ratu hu repite este sa` gi uttimu besis umachuda` gi señgsoñg siha `nai u fattu mas sapet para i tautau.
Pot ihemplu: Pot mas ke bente años taya` subida `sino hatsada gi sueddon i tautau siha. Gi mismu tiempu i tautau chumahlau pinadesen kahulu` todu nesessidat familia. Guaha manadan delinkuenten guma. Guaha lokue` para u fan ma-amot ni primet na guma` familia.
Estague` na pinadese primera keha gi hinemlu` ekonomia. Haf` i man-sabiun imperadot I Deni mapetsisige pot adelantun ekonomia fuera de taya`? Fan egaga` sa` tautau in` represesenta guennau na fina` hogsu`!
—
Minalañgu: Ni unu giya hita gai planu para umalañgu. Lau este na sentimentu matulaika piot `nai man-mattu hit gi sisienta sinku años para mona. Gi mismu tiempu ni unu u soplu ginen este na chinatsaga.
U faliñgu brinabu-ta, mas dispasiu pinekat-ta, u diñgu hit lokue i hagas fitme na fanguot-ta. Yangin ta gacha` mas tagfena na idat, siempre tafan kama ya puede u fan gaige famaguon-ta para u esgaihon hit mona.
Pinilog-hu lokue` na baratu umamku`. Solu `nai soplu-yu` i bandan trahe. Esta pinat kasunes kadada` na tiempu yan franela. Ayu ha` `nai mamumuda-yu` `an para i gima` Yuus. Dispues hu totpe man-guaguan amot. Mauleg na guaha iyog-hu insurans hinemlu`.
Gi kada guaha tiempog-hu, sigeyu` manaitai estudiu tat kumu chenot daibites espesiatmiente manu `nai gaige hahale`ña este na chetnot. Hu atrebi-yu` manaitai pot megai mampos tautau-ta man-ninana`ye` dispues de kuarenta años.
Hu soda` na lamayot patte gaige gi klasen neñkanu` ni takakanu` diariu gi entalu` asukat, mantika yan asiga. Mampos bula asukat, dañosu na mantika yan fa`et mampos neñkano`ta.
Este i tres humuyuñg man-mama` asidu gi halom sisema-ta. I asidu umaminasa parahiya-ta ni lumalagnos asukat-ta para u yamag i asukat dañkulu gi kinano`ta.
`Nai tana` malañgu parahiya-ta, fumatsu fuñgsioña ya pumara man-lagnos naturat na asukat. `Nai masusede este todu asukat gi halom haga`ta sige man-etnon kulan mayulañg paip komun. Ginen este `nai ha tutuhongue` chenot daibites (Type II).
Yangin inadite i tautau daibites, siempre u famadese ti amtiyon na irida ni debi uma-utot dispues `sino nina` tailaye mas. Dispues, sige mona estake pininu reñihion-mu. Tinatiye este `nai imaminasa lokue` hinemlu` korason-mu.
Para hafa manadan birada. Gaige hinemlo`mu gi dos patman kanai-mu. Hagu kapitan batko-mu pues famatinas mauleg na disision para hinemlo`mu mismu!
Aguaguat: Man-mana`e hit amot ni mediku. Ta pega gi estante. Tatnai ta komple tinago`ña sa` man-mama` i mediku hit lokue`. `Nai la adet chenot-ta ta espiha ta`lu i mediku. Ta dage na huñgan ta gigimen amot-ta. Mana`e hit dispues otru klasen amot. Ta pega ta`lu gi estante.
`Nai sala` i chetnot mana` hanau i malañgu para Filipinas `sino Hawaii. Dispues ta lapbla na man-baban mediku gi man-gaige gi CHC. Na ti hagu mismu umesague hau sa` mama` mediku hau lokue `nai ti un` gimen amotmu gi tutuhon?
—
Apas hospitat: Magahet na ha estotba-yu` i mafanana`an “deductible”, salape` ginen betsa-ta ni debi ta apase hospitat `an mattu pot ayudun mediku. I kantida entalu` $1,000 esta $2,000 pesus gi sakan depende gi numeron familia.
Hu espehos maisa-yu` na makat. Kuandu menos i pumalu ni chatta` fumatitinas gi bandan monedan familia. Buente justifikau i kantida lau kau siña i man-sabiun I Deni ma-ina este na asuntu ya umana` labaratu?
—
Finapos Tautau: Gi setmoña si Pale Paul gi misan tataña, ginen justisia gi supremu na kotte giya Amerika, ha esplika finapos tautau `nai ni unu soplu u mafañagu, la`la` yan matai.
Gi karera mona animu na kinalamten gi inaligau mantension familia gi todu banda. Ilegña si Pale Paul na “nigap” na ha`ane para man-na`en agradesimientu pot todu bendision-ta. Pa`gu na ha`ane ta kontinua satton na ginagau bendision ginen i Saina. Agupa` `nai gaige esperensa na yangin u fattu uttimu disposision ta dalalag i Saina guatu gi hatdin taihinekog na rainoña.
Bastara ke man-tautau hit, megai `nai man-malefa hit haf` tinagu` i Saina. Ti presisu na un` pinalo`pu` didog na pinadese `sino chinatsaga para un` appela hau giya guiya. Mantene kañaiña ya un` trata kumu fiet na gachoñg-mu diariu.
Estague` na patte ayu i espirituat gi linala`mu. Chogue` i mauleg ya un` chalapon gi famaguon-mu. Mas gatbu hatdin familia-mu `nai man-lachog i flores-mu siha gi papa` ma`lag na ininan atdau diariu.