Maribahan ekonomia
Tumunug ekonomia rumibaha kontodu fondu gi kahan iya Marianas. Este umafuetsas inali`e man-ma`gas para umadisidi kuantu para uma-utut gi kada depattamentun yan ahensian gobietnu. Todu ramas man-inafekta nu i tumunug moneda.
Presisu na disision mientras ke guaha fitme na inadahe gi mas man-presisu siha na setbisiun publiku tat kumu himelu` yan edukasion. Ha gacha` hit lokue` ha`ilas enteru elmundu. Debi ta usune haf` guaha gi hilu` kritikat na inadahe.
Poresu i paha na palabra: Utut! Maseha manu guatu puru pot utut fondu gi katkuet ahensia yan depattamentu. Dios mihu bidaña i tiempun ha`ilas!
Saludu para todu man-sattun na manehanten fondun publiku ni pumupulan sopblanten fondu. Puede muna`lu tatte fitme na pisun ekonomia ni fumañañagu fiñkas yan cho`chu`. Sin este mas chatsaga na karera.
Petlas: I natibu tai kuttura bisnis. Inana`e i establisau na kustumbre guine deste antigu na tiempu. Este na kustumbre finañagun dikiki` na komunidan isla. Inestablesen nesessidat satbasion.
Pot dikiki` komunidan isla mina` sattun i dinaña` yan ina`ayuda gi natibu. Tat ti sumaunau man-ayuda gi oran nesessidat. Mañgontentu hit gi ayudu ni tana`e maseha haye na prohimu-ta. Kustumbren dikiki` na isla! Namagof i gineftau tautauta.
Inana`e: Man-ana`e bisinu kineni` guihan, katnen babue yan guaka, yan kinisechan gualu` kontodu gulusina. Mangeftau. Este na gineftau sumimientu mas hihot na relasion bisinu siha. Mansuette hit na metgut este na sensia gi tautauta.
Hu hassu cho`chu` fandañgu gi bisinu. Motmut ayudu deste muñgayu, kusina, hotnu yan mapunu` mandañkulu na ga`ga siha.
Huli`e este masusede gi hiniben-hu. Ayu na tiempu sumen metgut sensian koperasion gi tautauta siha. Maseha dididi` maliñgu i kustumbre na tiempu gaige ha` sensianta umekstende kanaiña gi prohimuta.
Namagof i fitme yan geftau na sensian inana`e yan inagofli`e gi unu yan todu! Ma`ug na kustumbren tanu`!
Man-ñgiñge`: Hu akanteha, pot para bai komprende, signifikasion man-ñgiñge kumu kustumbren tanu` guine siha na petlas. Hu supone na kustumbren Españot pot respetu gi man-amku` ni ma-adapta ni natibu deste ayu na tiempu.
I benefisiu gaige gi inestablesen fitme na respetu entalu` patgon yan amku`. Tinatiye ni bendision felisitasion. Ala kuenta bendision espirituat ma-impatta pot hoben ya puede felis hinanau i patgon. Ha pañgun pattisipasion halum inetnun.
Sumen amtau kinalamten famaguon `nai pribeni mañan satbahe. Kontodu i mañaina felis hinasson niha pot makreansa mauleg kada unu gi tropa. Na fan man-ñgiñge` pot para tana` fitme sensian hinimiddi yan respetu giya siha.
Bendision: Manfiet mañainata gi ma-adelantan linala` espirituat gi famaguon niha. Deste matatpañge, primet komunion, makonfitma, estake madiñgu i pettan sanmena gaige motmut na bendision ginen mañainan niha.
Hu hassu mana` fan bisita gi pueñgen konfitmasion gi naftan tatahu. Kase pot bendision ginen i amku` ayu na bisitasion tinagu` patlinuhu. Magofyu`.
Ha echayu` bendision i amku` guihe na pueñge gi guinefihu. Agradesimientu!
I mas impottante na patte gi bendision `nai ha pañgun sensian hinimiddi giya hita. Fitme na respetu ma-establese deste primet biahe `nai tumekun hau man-ñgiñge`.
Petmanente sumaga ayu na sensian respetu giya hagu! Namagof i sensian respetu gi anaku` na karera yan relasionta yan man-prohimuta siha. Bendision!
Yine`ase`: Sensian yine`ase` yan gineftau pumañgun sensian kilisyanu giya hita. I nina`ita sumignifika na ta komprende pinadese yan finapus tautau. Hana magem siñienteghu i sensian yinea`se` gi tautauta siha.
Huñgan, guaha gi tautauta man-namase` ni munesessita ayudu. Listuyu` manna`e gi este na chinatsaga. Hu komprende haf` fina`pus popble pot ginen ennau-yu` na katsada.
Na fan geftau hamyu gi man-namase`! Ti un` faliñgu `nai unna` anaku` kanaimu man-ayuda. I tanu` ridondu. Dañkulu na regalu mafattu gi geftau!
Komplimentu: Mafnas kustumbren komplimentu `nai magutus uttimu finihu antes de kasamientu. Uttimu huli`e este machogue gi finagpu` siñkuenta siha na sakan. Taya` `nai huli`e esta deste ayu na tiempu.
Namagof na dinaña` dos familia—nobiu yan nobia—antes de u talag halum i dos patgon gi sagan guinefe (atat). Este na pueñge `nai oppan sinsiyu na ekspressiun konfitmasion ginen todo atmos banda. Namagof na okasion!
Japones: Hu husga haf` motibu na humuyuñg bisnis Japones ginen Marianas. Maliñgu poku $14 biyon `nai dumaña` yan gastun mofona na dos pagyu gi uttimun ma`pus na sakan. Hu huñgug na ta gastaye utguyu i los probes mina` man-hanau tatte Japon.
Mas fotte i pagyun maribahan ekonomia pot kontra kualidat linala` tautauta siha guine. Dos ensegidas maliñgu: fiñkas yan cho`chu`. Dudayu` kau siña ta soda`e katsun $14 biyon pesus na maliñgu. Hombre pa`gu un` palabra `nai man-gatdun hit: Utut! Dios mihu!