Mandatun publiku

Share

Presisu na ta komprende na guaha dos señores gi hegsu` I Deni` man-dispopone sin consientimentun `sino mandatun publiku.

Kumeke ileghu, kau i chatgobietnu yan sigundoña manma-elihe ni publiku? Lau mahasñgon ma-upus i primera intension lai konstitusion gi este na asuntu. Che`chu` kabron yan gulosu!

Ti mapot: Ginen botasion yan disision publiku `nai siña masañgan na guaha mandatu manma-entrega siha ni publiku. Gai tinatte este na mandatu: tinagu` publiku gi hafa siha na areglu debi u fan machogue para adelantun todu.

Ebañgheliun na`gao
Gi dumeskansag-hu` un` taloane hu guife manaitai ebañgheliu ginen  un`tat Na`gao. Hu repasa para bai komprende haf` tinaitai-hu. Gi mismu tiempu guaha siha palabra mañgahulu` ni umesplika gi un` sigidu haf` man-masusesede gi hegsu` I Deni`. Gai mutmorasion lau maila` ta atan parehu:

Mandatu: Inaprueban i tautau gi eksisiun botasion. “Guaha dos señores man-dispopone sin mandatu ginen i publiku. Lache este na modun disposision. Faisen ya umachule` appruebasion mayotmente ginen botadot”.

Kara`: Menos na salape` gi kahan iya Marianas. “Yangin ti sattun na inadahe guaha gi dididi` na fondu gi kaha pues mas u kara` (broke) iya Marianas yan sapet para i tautau”.

Bulachu: Chatfitme na karera gi halom chubasku. “Sin mandatu ginen i tautau pues taimanu tuñgu` miyu haf` dinesehan mayotmente fuera de `in hasñgune gi hilu` mañan kabron?”

Dulalag: Palabran kulan mohon independente Marianas. “Kulan ta dudulalag i federat kontodu planun fasilidat militat. Haye para u prebeniye familia siha yangin ha hala tatte mas ayudu? Atan fuetsaña gi bandan hutnalerus. Trabiha tutuhon ha` este `nai adumididi` hana` fan galileg hit gi halom plaset didog na pinepble”.

Naufragu: Pasaheron mafondu na batku ni ume`esuette gi kanton kantit maseha haye na batku malofan. Estague` klaru ta padedese pa`gu `nai mampos modun naufragu kinalamten-ta!

Diskuidu: Inapalo`pu` diskuidu sin presisu. “Sige ta hala talañgata kada man-matompu` hit gi hilu` diskuidun ginen halom”. Yangin unu yan unu, dos; taimanu na para u tres? Dispensayu`, sumasaunau kuestion gulosu: Ya haf` para guahu? De dios mihu!

Kuentas Patgon
Desde primet gradu man-mafana`gue hit ti mapot na kuentas: Guiya este `an tasuma unu yan unu, dos! Mañgontentu hit esta kase dos años malofan `nai guaha umestablese nuebu na klasen kuentas: unu yan unu, tres.

I dos sabiu ginen Tinian (Senadores Francisco Borja yan Jude Hofschneider) yan i minatres as Biktot Hokog ginen Luta mabota casinon Saipan. Gi mismu sakudida mapunu` industrian casino gi tanu` niha, Tinian yan Luta.

Iya Luta ni ti mapulakes i casino pininu` ni sabiu as Biktot Hokog. Iya Tinian ti marepara na gaige Saipan un` dañkulu na industrian casino ni siempre unina` litiku casinon niha. Guiya este i nuebu na chenot man-sabiu ni mafanana`an “dyscalculia”. Era, chenot probleman mañgomprende masuman ti mapot na numeru.

Dispues, sige si Borja yan Hofschneider mañgarera kadu` interest publiku lau pot chatfitme na offisiun niha politika. Debi esta i dos de u paire pot sisteman batkon aire. Guaha esta in` konduse halom finatton ruplanu direktamente (direct flights) ginen hiyuñg para u inayuda industrian casino?

Trabiha ti listuyu` umaksepta kuentas i tres na man-sabiu. Kuentas dañu gi industrian dos tanu` ni marepresesenta. U anog klaru un` dia resuttan destrosiu `nai esta sumen atrasau! Unu yan unu, dos. Ahe ti sumaunau kuestion: Hafa para guahu?

Ti satbayun
I kara` (broke) i CUC ni haf` na fondu para operasioña, cho`chu` ni debi u fan mapetsige, yan apas dibi. Este na ahensia rumesponsasable setbisiun hanom, kandet yan paip aplacha`. Ni u fan apase i gubietnu poko mas o`menos $44 miyon na dibi tinahoñg para u kalamten kabales.

Finagcha`e este probleman hutnaleros ginen hiyuñg ni pininu` ni lai US Immigration. Ha luñu` siempre lamegai na bisnis man-dikiki` yan nesessidat hutnaleros para i nuebu siha na planun mahatsan hotel guine. Hotel tautau tanu` i para u fan mahatsa? Na ti magahet na mas siempre megai cho`chu` para tautau hiyuñg?

Namanman i para u fan mahñgañg offisiat iya Marianas lau esta siete años desde ke gaige este na lai gi lepblu. Kase mas namanman i man-hineñgañg ni man-pausan niha plumanuye haf` nesessidat tanu` guine na puntu. Lastima man-i`ina i kandet i gima` lau taya` tautau!

Didog na fatsu ginen i hegsu` I Deni`. Los uttimu ha sapet i publiku sin presisu pot binalutan ni hagun lamog diskuidu. Debi tana` fan sattun hit kumetuñgu` haf mas fuera de oppan na diskuidu ni u tinatiye `nai ha sapet mas i publiku.

Napun diskuidu
Ha gacha` hit man-mamatmus gi halom rimulinon napun diskuidu ni matutuhon desde taftaf gi ochenta siha na sakan. Sige gobietnu siha man-kahat pot no u ma-apase dibin obligasion iya Marianas gi programan man-ritirau. Gaige este na dibi pa`gu gi $779 miyon pesus. Estague` na diskuidu muna` fañufa` mattiñgan i programa.

Man-apalo`pu` probleman kara` (broke) CUC, ma-utut numeron empleau ginen hiyuñg ni US Immigration, inaminasan bisnis guine ginen este na diskuidu kontodu maribahan rinikohen aduana (tax) `an machum man-dikiki` siha na bisnis. Ha funas pinasensia gi hagas hu guatdia na esperansa na maseha dididi` na adelantu maulegña ke taya`.

Esta hu konsidedera haf` taimanu na man-gaige hit guine na estau `nai mas didog para ta padese desde otru sakan. Kau matdision, kastigu pat inapalo`pu` diskuidu? Makat na kontrariu para i tautau siha gi señgsoñg!

Anog na mantai sensia sattun na kinimite para uma`ayuda i publiku fuera de manadan “biba” yan finababa. Yangin gai planu hau malagu na biahe, maila` ta ina kabales kau guaha checho`mu ni faktu ha adelanta linala` i publiku. `An taya`, pues ni hame ni botadot mantai ganas ham manmanbota nu hagu!

Gaige lokue` dibin land compensation, poku` mas o`menos, sisienta miyon pesus. Siña mohon ma-apase este na dibi sin ditension? La potput na obligasion fumafana` iya Marianas. Dios mihu!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.