Maliñgun Inañgoghu
Ti mapot ta arelga ha`anita gi sisteman gobietnamentu kumu man-satton i kabisiyun hegsu` imperadot I Deni` umatetuye programan adelantu siha para i publiku.
Ha nesessita este kabales na inestudian planu `nai todu patte guine mañainau gi prineponen program siha.
Lau siha mismu chumapag inañgoghun publiku ginen taya` planu yan aksion para umamueba kualidat linala` i tautau siha gi señgsoñg.
Pot mas ke benti años taya` hatsadan sueddu gi empleau siha gi todu atmos banda. Gi mismu tiempu tat familia ti inaminasa ni kumahulu` fektus siha gi tenda.
Lau manbibu mañguentos pot pinepble buente pot ti marepapara na i tai aksion niha mina mas didog pinadesen pinepble gi publiku.
Namatman na mampos a`gañg promesan satbasion problema siha. Esta pa`gu puru fabulas de chispas mientras mas maluñu` i kualidat linala` tautau-ta.
Usun Fondu: I konstitusion iya Marianas prumebeniye na todu usun fondun publiku debi u inapprueba gi hechuran appropriasion ni lehislatura.
Poresu mina` sige ha` hu apunta huyuñg na i usun $400,000 ni ma-usa gi mafahan MV Luta illigat. Debi ennau na fondu uma-apprueba finenina ni lehislatura. Asuntun appropriasion fondun publiku malimitte gi lehislatura. Ti ma-atorisa delegasion mamatinas appropriasion. Guaha mohon kampu matatiye lai konstitusion pot usun $400,000 para batkon familian i segundu gobietnu as Victor Hokog?
Satbasion: I destrosiun ekonomia deste alacha mattu gi ha chu`otyu` pot sumen taya` konsiderasion gi tautau siha gi señgsoñg. I publiku man-inaminasa te`ug na sapet pot man-hasupag man-ma`gasta fondun ginen hiyuñg.
Deste federat ni umamot hit disposision immigrasion, faketerian magagu yan bisnis Japones ni man-huyuñg destrosiu mapega gi santatte `nai biyon pot biyon pesus na fondu malagnos ginen iya Marianas. Guiya este siha na fondu numana`e hinagoñg yan lina`la` i dikiki` na ekonomia-ta.
Dispues de todu, hita ha` ni natibu mangaige gi uttimon ha`ane sige mandibina haf` masusede yan kau guaha satbasion para ta tutuhon umaregla tatte ha`anita. Kumeke ileghu debi i natibu u tutuhon maseha bisnis familia ni dikiki` punta pot punta. Siña ha` dikiki` lau na fandaña fuetsan todus sa` siempre fitme na pisu `nai manohge hit.
Siña ha` i man-dañkulu na bisnis manmatompu` lau i bisnis dikiki` sige ha` mamueba siha fitme gi todu mattiru. Nahoñg kinalamten adelantun kualidat na linala` familia yan fondun setbisiun publiku. Estague` hu guiguife sa` este ha` chachalaña para ta suhaye mana` fan tailaye gi hinanau man-dañkulu siha na bisnis guine. Nahoñg na sapet!
Chomchum: Sige man-impirau pot mahatsan `sino mapegan man-presisu siha na fasilidat tat kumu hanom, kandet, chalan yan atbanat `sino paip apalacha` (sewer) para usun planu ni mangaige esta gi halom soko` iya Marianas.
Manma-aminasa depattamientu yan ahensia siha para una` seguru na man-makonsidera ginagau petmisu ginen kompania pot lumenos gi halom tres dias.
Kada planu, piot i mandañkulu, man-makompatte deste pisu, kandet, hanom, minetgut simientu, yan otru siha asuntu. Tinaka` este tiempu para uma-ina.
Dispues i mas dañkulu na defektu gaige gi taya` planun administrasion taimanu para umakonduse yan konsige este siha na planu `nai fondun para hanom, kandet, chalan yan sewer apenanas—kara`. I sankatan na patte Saipan tai hanom gi sanpapa` solu para uma-usa inestilan hanom tasi ni inipus guinaguaña.
Buente mapot si Senadot Arnold Palacios yan Sixto Igisomar makomprende na i asuntu debi u huyuñg ginen planun administrasion. Haf` siha i depattamentu yan ahensia para umachogue fuera ke para u fan man-osge? Dispasiu umehute chemchum sasata!
Sensian Yine`ase`: Hu li`e` grupon estudiante mañugu` gi gima` maestran niha. Machuchuda` minagof ya sige matogtug i prohima. Dispues humanau i maestra para i tenda mamahan mantension pot taya` na`niha i estudianteña.
Hu komprende haf` motibu na ha chogue che`chu` karidat. Ayu `nai hu konfitma ta`lu na ti magpu` ha` che`chu` maestro gi halom kuattro lugan eskuela. Piot ya finagcha`e famaguon siha ni tinahuñg attension gi gima`. Ha dopblague` i maestra para u akude kulan famaguoña.
Tiempu yan gastun familiaña ha impeña pot che`chu` yine`ase`. Magahet na tat mas sumen na` satisfichu ke para un` baba kanaimu gi numesessita ayudu. Uma`achule` yan che`chu infetmera piot gi man-nina`ye ti amtiyon na chetnot.
Esta hu tayuyute ayu na maestra na umana`e mas minesñgon yan suetteña gi kareraña yan familiaña. Sumen nama`agem na che`chu` karidat.
—
Diripente: Sige man-asablasus pot kuttura, tradision yan usun finu` Chamorro. Mientras ta fafama kadu` na diniseha-ta, maliliñgu gi otru punta usun liñguahe sa` 90 pot sientu na famaguon natibu man-finu` E`Eñglis deste pa`gu manana esta`i minachom atdau.
Guaha `nai in` analisa kau umaya i planu yan i ma-intended na resutta? Ti chagu siempre u faliñgu i mantuge` na finu` Chamorro. Un` hinerasion ya ti un` fanague` i manatatte taimanu matuge` liñguahen niha siempre u faliñgu silensiu gi minachom atdau.
—
Pot Chaleg: Hu soda`un` amiguhu chumuchupa gi hiyuñg hospitat. Bes enkuando ilegña i prohimu na ti amtiyun kanset gofesña. “Heku`a haf` este na otdin mediku i para bai` para chumupa lau esta sala` gofes-hu”.
Ineppe ni otru ti amtiyun, “Ti chichipa-yu` lau kanset yan sala` lokue` gofes-hu. Buente siña masañgane-yu` para umiba`!” Sige dispues hu tayuyute i dos amigu`hu sa` ti apmam siempre u fan madispone. Ai na fina` grasia gi halom te`ug na chinatsaga.
—
Estaba lokue` amiguhu Magoo manasasaga. Mayaye yan malahyu kako`ña. Hu faisen haf` chenotña. Ilegña na ha daflogue abunen ayuyu ya tinatse. Haf` na sume` grifu santateña. Ayu buente na `an mamokat kulan palao`an ni pa`gu mandeskakatga. Dios mihu!
Dispues sige chaka chalegña pot un` amiguña ni ma-utot damagas adeñgña pot lamas. Era inadite i prohimu daibites ya `nai iridau mapot maguñg estake debi de uma-utot pot no i binenun bakteria gi halom haga`ña u inaffekta titanosña. Ha admite lokue` na daibitesgue`. Hu ñañgon na u adahegue` na uttimoña ma-utot damagasña lokue`. A`saina!