Lehislatura: Eleksion 2016
Kasi esta oppan haye suette pat dimalas gi eleksion lehislatura yan otru puestu siha na biahen eleksion. Maseha haf` na fina` estrakada siempre guaha mangana yan mapedi, kulan ha`ane yan pueñge.
Enfin monhayan i mamakatña gi todu animum kandidatu man-aligau ayudu ginen botadot. Kau felis hinanaumu gaige ennau solu gi sentimientun botadot. Guiya i yabin ditetminasion futtunan kada kandidatu.
Yangin felis kareramu, pues tutuhun umoppe sinsiyu yan sattun haf` na un` hatme offisiun mamatinas areglun asuntun linahyan. Todu kareramu siempre u inebalua ni publiku desde primet ha`ane `nai manhula` hau.
Este na eleksion lokue` kulan pesadot haf` para umasusedi gi 2018 na estrakadan eleksion gubietnu. I republican siempre u matompu` ni mapi` pisun gima`ña. I democrats anchu na plaset ya debi u atan taimanu para u rikohe tautauña.
I republicans mas lokue` u inaminasa gi asuntun linahyan piot ya taya` ayuduña umadelanta fuetsan monedan familia. Apmam na diskuidu `nai los uttimu hana` fan mamadesi publiku sin presisu! Maliñgu i interes publiku ya mas ma-akudi interes petsonat! Mampus este na sentimientu oppan gi pachot i tautau siha gi señgsoñg.
Sin Planu, Abarambau
Maseha manu na nasion, finenina ma-asegura na mapega i kandet, hanum, atbañat (sewer) chalan yan puettun aire yan tasi. Estague` muna` inos halum fiñkas yan cho`chu` para i tautau tanu`. Kinembida otru kometsiante siha manhalum gi ma-adelantan i lugat.
I hinallum fiñkas yan cho`chu` homlu` para i tautau. Mas megai aduana (taxes) para setbisiun publiku yan fitme na offisiu para padre de familia siha. Nina`e kampu i familia man-la`la` `nai guaha cho`chu` para u katsu ha`anen niha.
Sumen fatsu este na patte gi kinalamten tano`ta pot mofona halum mahatsan fasilidat siha sin ma-asegura na linañgag ni gaige na kandet, hanum, yan atbañat. Umatotpi nesessidat i nuebu na fasilidat kometsiante yan komunida gi oriyaña. Siempre u acha famadesi gi karera mona.
Anog i taya` menhalom na kabisiyu gi hegsu` I Deni`. Mas siempre este na diskuidu hana` fan mamadesi i tautau siha gi señgsoñg. Finañagu geran hanum yan kandet!
Dimas de u kombida halum otru siha dañkulu na fiñkas, chinema` sa` mali`e na ti suffisiente nesessidat hanum, kandet yan atbañat gi propiu yan oriyan i lugat. Man-maliñgu hit fondu yan cho`chu` gi hilu` este na diskuidu.
Che`chu` Achibau
Esta pot kuarenta años desde ke ta gobietnan maisa hit. Ti todu finaposta felis. Guaha siha na katsada `nai mapua sahyan-ta. Hu chagi kumekomprende i che`chu` gulosu `nai nina` fan bachet i kabisiyu ni dichu obligasion niha.
Maseha todu-yu` kahaga`, sinparat sige hu husga haf` na guaha este siha na chinatsaga kontra i publiku. Hu soda` na pot ambenteria yan hinassun mantai achaigua ayu mina mahasñgune che`chu` achibau kontra i publiku`. Lau ha sedi hit i saina disision `nai mana` fañuha i umisague hit. Man-madispacha ginen siyan niha sin ditension. Estague` `nai umentalu` proteksion ginen hilu`.
Poresu na yangin para un` atog gi hagas bisiomu man-usa otru pot para un` latga buchimu, maulegña un` sugu` gi humiddi na patte gi korasonmu puede guaha satbasion antes de un` destrosian maisa hau. Mahasñguni na che`chu` achibau tatnai felis uttimoña. Atan maisa hau kau ti magahet.
Bokan Togpuñg
Un` seriosu na asuntu pot linedu` natibu `nai inipus minakatña. Pot ihemplu, i lineka`hu ennau i sinku pe onsi pot gadas `sino 5` 11”. I minakathu debi u saga gi 180 libras.
Presisu na ta adahe este sa` gigon ta upus, ta tutuhun lokue` otru chinatsaga tat kumu tatkilu` haga` ni piligrosu kontra hinemlo`ta. Yangin man-diskuidau hit pues hita mismu sumedi otru pinadesi tat kumu machuda` haga titanosta (stroke) sino heart attack.
Siña un` ayudan maisa hau. Tutuhun gi midision kinano`mu. Muñga ma-ambentuyi i sentadamu. Cho`chu regulatmiente `nai sisienta pot sientu un` saguani estomagumu. Na guaha regulat na eksisiu kada semana.
Todu inipus ti mauleg para hagu. Kontodu maneska, chupa yan mama` mauleg unna` para ensegidas. Kontra este siha na bisiu gi estomagumu, gofis, yan pachotmu. Hagu kapitan hinemlo`mu. Hagu solu siña dumisponi homlu` na linala`.
Maestron Kuttura
Guaha siha man-manombra “maestron” kuttura. Ti klaru haf` tinatten niha yan kau magahet na gai koneksion i mafafama yan estorian guelu antes. Lamegai sineda`hu puru finatinas niha mismu ni mapega kumu kutturan natibu. Dios mihu!
Kontodu tinayuyot natibu esta guaha. Na ti magahet na gaige kalaberan man-antigu gi halum apusientun familia? Na ti matrata kumu rektu na espiritu ennau na kalabera siha gi halum natibu? Na ti konsiste na siempre i tinayuyot halum gima` familia?
Gi halum rimulinun tinagu` Españot para umapunu` i liñguahe magahet na gai kampu i natibu kumanta a`gañg gi fina` inetnun? Gi halum este na kondision na ti siempre kontodu kantan Chamorro mana` silensiu gi halum natibu?
Diberas esta namanman i puru nuebu na mafabrikan kuttura ni sen tai tinatte yan finapus mañaina-ta gi antigu na tiempu. Sin uma-ebalua mauleg, makubre kumu kuttura.
Ilegña unu na maestro na i tinayuyot CHamoru ha soda` `nai lumiliku`-gue` gi enteru Pasifiku. Adahe sa` mattuyu` gi todu atmos bandan tasin Pasifiku ya ti hu soda` sinida`mu pindehu! Pot fabot muñga i dinagi! Nana`lu matatpañgemu kumu maestron kuttura ya un` admiti na finatinasmu i un` fatta sin tinatten estorian antigu.
Ti huegu i kuttura yan tradision Chamorro. Ti pot lagsi` ma-kometsiu kadu` kuttura para in` atrebi hamyu uminsima haf` ti kuttura. Pot fabot.
Mattu gi abarambau hinanau-ta gi bandan kuttura hombre hu hahassu kau filan food stamps mas asegurau kumu nuebu na kutturan natibu.