Kuestion 15-Mit

Share

Mauleg ta faisen i manma-elihe haf` masusede na 15-mit na empleau rumisisibe suetdun popble (poverty income)?

Seguru-yu` na `in tiñgu` haf` tinateña i asuntu `nai maliñgu Marianas $7 biyon pesus. Dañosu i malaheñiu ni `in fatta kontra man-mauleg siha na inbetsionistas (investors) ginen Japon. Kulan mohon mansiña hit giya hita namaisa.

Na ti mañaina-ta mismu umakonseha hit na tat banidosu ti tumatki fonyidosña? I maliñgun $7 biyon pesus dañkulu na prestan diskuidu gi kahan iya Marianas! Esta `in sida`e tahgueña?

Manmalefa hamyu na siha tumutuhun i industrian bisita guine yan otru siha mandañkulu na bisnis? Ya malagresidu na heñiu ta fatta pot man-babaila hit pa`gu yan Chinu? Na ti magahet na i Chinu tai fiñkas?

Japon i fuetsudu gi bandan rikesa ke haye na nasion gi oriya! Hu tuñgu` haf` masusede lau hamyu fan `in esplika puede suette ya `inna` halum tatte i guaka gi pastahe.

Dimas, na ti alacha `nai `in annunsia adelantun ekonomia? Na ti este na adelantu debi u katsu kontodu hatsadan suetdu? Guaha inna` sahñge para este na nesessidat pat `in saulag bisiun “ke sera”?

`In fatta i problema ni hamyu tumutuhun pot diskuidu. Haf` na `infa` hamyu lokue` manma-isague lau diskuidun miyu?

Uma`atotpe te`ug na probleman fondu yan hinanau man-mauleg na inbetsionistas Japon. U bira siha mohon tatte Marianas?

Estrañu: Mampus sahñge finapus 2018 na sakan piot `nai hinichum hinagoñgña as Yutu. Destrosiau i tanu`. Megai familia mantai fanliheñg pot destrosiu. Adumididi` sige mahatsa tatte gima` niha.

Gi hilu` sensian ina`ayuda yan hinimiddi siempre ta fana`lu tatte gi otdinariu na modun linala`ta. Makat yan sapet lau na`e animu sa` fafat-ta un` pasu estake u fonhayan checho`ta siha.

Lina`la`: Antes na linala` popble mas didog ke pa`gu. Taya` ayudu guihe na tiempu ayudu para `an tai che`chu` i tatan familia. Estague` i difirensia!

Fuetsau todu mañaunau gi inaligau mantension. Hu pokate este na katsada gi hiniben-hu. Sapet gi katkuet birada! `In padesi dinaña` yan mañeluhu gi lamasan sena `nai taya` para bai`n kanu`.

`In hale` tinanum mame sune gi tatten kusina ya `in setni para sena. Taiguenau chinatsagaña i tanu `antes!

Mansuette na biahe sa` guaha ayudun food stamps. Maseha ti konfotmeyu` nu este na programa lau pega papa` sa` mas-yu` kontentu `an guaha para i estomagun famaguon. Nahuñg na pinadesi gi tiempun mame!

Mauleg lokue` programan amotsan oga`an yan talo`ane gi eskuela siha. Ha sedi i estudiante gumai ganas man-estudia `nai guaha alimientu gi tatautauña. Diberas na tiru antes gi inaligau prebinsion familia.

Didog: Pinilog-hu na hame solu pumadesi didog na pinepble estake huli`e i kondision `nos kuantos familia gi bisinu. Diberas guaha `nai `nos kuantos dias masuñgun sin neñkanu`. Mattu gi ha estotbayu` ayu na kondision.

Magahet na ma-usune mandaña `nai todu mañgalamten gi inaligau mantension. Ha inklusu peskan tanu` yan tasi. Taduñg na kañadan sapet hu pokate mina hu komprende ti deskribiyun na linala` popble.

Ayu na karera gaige na sige disision ginen lagu kau para umafa` lugat militat i sankatan na Marianas pat sibit. Na chatsaga sa` dispues de ta payune manmalag i moseria manma-utut siha cho`chu` gi hiniyuñg i NTTU.

Humalum i Depattamentun Interior dispues. Sapet! I suetdu ennau i $.16 sientimus gi ora. Este siha na mattiru umafuetsas inaligau para ta gobietnan maisa. Mauleg dispues resuttaña este na pinetsige. Tagogosa pa`gu!

Afnu`: Gi hinalum afnu` todu boti gi puettu man-gama, libre. Pot un` ratu bira i asuntu guatu gi ekonomia. Sin afnu` siempre lamegai para u fan gaige gi fondun tasi pot taya` hanum para u fan gama. Guse`ña man-dama gi oriyan bapot siha.

Mauleg maprekura adelantun ekonomia kosake mas megai bisnis, cho`chu` yan kontribusion aduana (tax) para usun setbisiu. Gigon matulaika ya afnu` mas libre Marianas gi apas nesessidatña siha kontodu kualidat linala` familia.

Obligasion: Hu usune offisiun periodista pot 46 añus na tiempu. Hu agradese i appottunidat dumaña`e tautau-ta gi diniskuten asuntun linahyan siha.

Ti libianu na offisiu. Hu chahlau obligasion-hu gi hilu` manatma na kinimite gumuatdia interes publiku. Tat barañka na kañada tihu fatoigue. Preparau-yu`!

Hu komprende na i machanda patte gi offisiu mina` tiha estrañayu`. Hu agradese frañku na inana`en opiñion gi katkuet asuntu.

Tat botlu tihu chage gi karera. Lau potput kuerun lasas-hu para todu mala-intension. Ti asuntu! I publiku asuntog-hu!

Felis finaposhu guine na offisiu ya yangin mafaisenyu` kau bai repite, huñgan! Gi silensiu na patte gi konsensiag-hu hu agradese appottunidat gumuatdia interes linahyan!

Kulepbla: Casino un` asuntu ni kulan kulepbla ni dos iluña. `Un fuegu i unu lau gaige i otru para un` nina` dañu. Dios mihu. Manu gi disision publiku ti `in kemprende?

Ha atisa sensian suspechu kau guaha manma-apapase para u sige chumoneg dañosu na asuntu kontra kutturan natibu? Kase mauleg ta faisen kada unu haf` kinemprendeña disision ginen i tautau. Hafa mohon?

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.