Kualidat Linala` Natibu
Mafama ma-umentan bisnis guine ginen casino, segun i administrasion. Buenu! I kuestion: kau i adelantu mattu papa` gi pottanmonedan familia gi hechuran subida?
`An seru, pues puru i malainfotmasion machalapun gi supin tasi. Taigue gi monedan familia! Hagu mismu testigu nu este na malainfotmasion!
I midision adelantu ma-espehus gi hilu` `nos kuantus asuntu tat kumu sueddu, edukasion yan idat linala` tautau. Este na attikulu siha `nai siña un` tutuhun umina asuntun kualidat linala` linahyan.
`An tana setbe sueddu, haf` estau mas ke 14,000 na empleau ni gumagana sueddun popble yan menos (federal definition of poverty income level and below)? Kau sufisiente $.55 na subida gi sakan para monedan nesessidat familia? Sin disiente na subida pues malag manu i mapublika na adelantun ekonomia?
Gi sige tume`ug na maribahan kontribusion aduana (tax) haf` mohon futturon tautau-ta siha gi halum kuattru años na tiempu? Fitme na pisu `nai tumotohge ekonomian Marianas pa`gu? Na ti hilu` un` sahyan (paska yan potlilu na ekonomian turista) `nai mau`udai?
`An mapua este na ekonomia haf` otru `nai siña ta katsu hit? Te`ug na asuntu siha gi oriya ni libianu hana` fan kuttosiha hit gi hechuran ha`ilas! Haf` para in` sañgane manhoben siha na famaguonta?
Pues i adelantu ni ta huhuñgog ti mattu papa` gi monedan familia. Ni i mismu fumafama na guaha adelantu ti siña ha pula` fino`ña. Naturatmente sa` megai mampos kuestion yan binibu ginen i publiku ni kumestiotiona malag manu i adelantu. Pot fabot kemprende na i publiku ha sen tuñgu` asuntoña.
Sopblante: Man-batbaru mañguentos i mansabiun hegsu` I Deni` pot sopblanten fondun publiku. Esta hu sasada` i palabra kau nuebu definisioña. Na ti sopblante kumeke ilegña tai dibi esta iya Marianas?
Na ti kantida na hagas yan nuebu na dibi ti manma-apapase? Haf` na maletke mana`e PSS fondoña lau mandatun konstitusion? Kuantu maseñala para CHC? Esta i hospitat kulan depattamentun manreferin malañgu para hospitat sanhiyuñg. Ti isau manehante soluke` mansabiun I Deni` sa` tatnai mafondu suffisiente para u prebeniye prontu yan kabales na setbisiun hinemlu`.
Hospitat: Man-diskuidau hit ni uniku fasilidat hinemlu` guine. Entre makomprende ni mansabiu haf` i problema ya ma-upus `sino mayotten ñaihon gi un` banda esta i biradan i batku ginen sankattan na islas siha. Dios mihu!
Gi uttimu biahe `nai hu fatoigue Emergency Room suette-yu` gi lottery ya mana`eyu` dos sabanas. Sige hu adiñgane infetmera haf` otru probleman hospitat. Ilegña i prohima megaiña ke todu i chenot-hu. Todas!
Komprendiyun na ha nesessita i CHC kantidan fondu para u hatsa eskaleran setbisiun hinemlu`. Ya mohon guaha inestudia haf` chachalaña este kase libianu ta satba este na chinatsaga pot hinemlu` tautau-ta. Haf` mohon?
Pettinente: Dispues de botasion sige mabohau binibu pot chatche`chu` mansabiun hegsu` I Deni`. Manmalefa i botadot na lamayot patte gi este na chinatsaga gaige giya siha mismu.
Kumeke ileghu na siha umelihe i mismu tropa. Debi ta rinueba dinisehan fotmat na areglu ya ta tutuhun bumota i mangai kualifikasion chumo`gue chechu` linahyan. Ke de parentela, na diberas na biahe puntan lapesmu!
Inadahe: Asuntun ekonomia mi-sustansia ya ha nesessita suanu na kabisiyu ni ma-estudia mamatinas planu. Poresu na ti siña na para uma-apotsu` futtunan i publiku. Kabales na estudiu yan inanalisa presisu gi este na asuntun linahyan.
Na chatsaga i kulan mapega inañgoghun niha gi haf` masusesede pa`gu. Gigon kalamten Japon industriaña casino ya mañaga tautauña gi tanu` niha, magpu` i industrian turista guine. Gigon umaguaguat North Korea, umasablasus yan America `nai hinichum bisita siha ginen iya China. Manu` guine ti makomprende ni mansabiun I Deni`?
Suanu: Sessu un` tiempu umadiñgan-yu` yan si biuhu yan otru siha man-amko`ta gi fina` inetnon. Man-suanu man-adiñgan. I totnun amtau na konbetsasion yan dopbladan palabra `nai klaru anog kumu bos fitme na mankabesiyun i señgsoñg.
Hu sen agradese seriosu na finu` niha kontodu grasiosu na konbetsa. Lastima sa` kulan hinanau atdau ni machum dispues gi sanlagu. Este na pañgpañg napu esta puru eku gi sanlagu.
Silensiu: Ti ayu huna` presisu i huhuñgog. Ayu mas yumama attensionhu i ti huhuñgog na finu` tautau-ta. Piot ya enteru oriyahu katma. Debi bai fanayuyot para u katma hinasoghu na taya` ira para u finatoigue hit.
Desde alacha, kada ratu silensiu `nai ni hagun troñku gi oriya kalamten. Kau pot malofan trosun mapagahes ni dispues mama` pagyu gi chagu`? Puede tiha aminasa hit un` dañkulun pagpag botkan `sino linau.
I dañkulu na pagpag botkan miyas pot miyas ha destrosia taimanu masusede giya Indonesia. I dos linau giya Mexico megai ha destrosia guma` kontodu ha`anen tautau.