Klaru Na Sentimentun Publiku
Un` kuestion mapega gi website Marianas Agupa: Haye para un` bota na Nobiembre? I resutta tiha huñgang-yu` ni unabes: 72 pot sientu para independente, sais pot sientu ti para u fan manbota, dos pot sientu para republican.
I mayottmente na sentimentu atrasau `an para pa`gu para umarikononose ni manma`gas yan kandidatun republican. Hagas humuyuñg i likau ginen i plasa. Magpu` esta i feria fuera de “biba” yan maneskada!
Haf` umesague botadot na biahe? I asuntun gaige gi monedan familia. Pot mas ke 20 años na tiempu sumen taya` subida (hatsadan sueddu) `nai siña manhaguñg ñaihon dididi`. Haf` mas na ofresimientu i klaru na taya` bidan miyu umadelanta ha`anen familia siha?
I mayamag inetnon pattidan republican mas para u inatisa i problema gi señgsoñg siha sa` kada unu kunsu kuat gi hinanauña. Ni kuantu na “biba” ti u inayuda i kandidatu siha. Guseña “biliba” `nai kada unu umespihan maisague`. Lastima!
I para uma-areglan inetnun tinaka` mas ke 30 años estake para u guaha kampun inafamauleg gi mapgau sino machalapun na katdume gi laderan politika.
Maggem Na Finattun Nosa`
Asolas, malag i baranda-yu` teñga gi taftaf oga`an `nai hu fagchacha`e finattun tropan nosa` gi troñkun lemon. Haf na feria. Namagof! Lau pa`gu na biahe kulan maggem finattun niha. Un` ratu manohge silensiu, dispues man-maliñgu.
I triste na finattu fuetsau umobligayu` humusga kau guaha fina` mensahe. Ti hu danche dispues de hu ebalua konsensiaghu. Hu ayu`us kumu un` finapus.
Gi lemlem tautau, man-mattu ta`lu kulan despedidan ha`ane lau manmagof na biahe. Kontentuyu` ni lini`ehu.
Mamatkiluyu` ya sige hu akanteha kau gaige enfin triniste giya guahu pat sino mamamaila` chatsaga na fina` sitasion?
`Nai dumeskansa-yu` guihe na pueñge, tumunog-yu` gi fondun gua`ut konsensiaghu `nai huli`e un` dañges kumeke matai guafiña gi halum dañkulun liyañg. Matachuñg ñaihonyu` para bai li`e haf` otru gaige gi oriya.
I kumeke matai na guafen dañges ala kuenta modun linala` tautau-ta gi señgsoñg siha. Chafleg! Lau i membron republican gi lehislatura sige mafachuchu`e para umasaguaniye mas buchin niha yan Best Sunshine! Taigue interes publiku!
Megai fumatkiluye pinadesen niniha na tiempu dispues de 20 años na pinadesin mismu sueddu gi halum mattirun gastun linala`. Hu huñgug katen paluma, era un` chuñge` gi papa` nubladu na mapagahes paraisu. Guiya numa`eyu` esperansa na mangai kampu hit bumira modun linala`ta guatu gi ginefasaga. Gaige ennau gi dos patman kanai miyu!
Riku Na Tradision
Maliñgu hagas modun linala` tradision gi tautau tanu`. Modetnu na klasen linala` ta embrasa desde finagpu` gera guine. Man-hanau i natibu para i moseria—lugat cho`chu`–`nai madiñgu i lancheria yan peskan tasi.
Huñgan, ti manriku hit materiat lau todu i tiempu mapepega sufisiente neñkanu` gi lamasan sena diariu ni mañaina-ta. Kasi mansiña hit lokue` chumogue parehu gi modetnu na modun linala`ta.
Makat ta bira hit tatte gi hagas tradision tanu`. Machum ayu na potta petmanente. I presente na areglamientu mauleg ta atetuye para tali`e karerata mona. Estague` na sahyan gaige. Fan ma-udai ya tafan hita umakanteha futtuna-ta para minauleg todu.
Pot dañkulu na chanda modun linala`ta na biahe mina presisu inarikonosen familia pot para ta simientu sensian dinaña` yan inafamauleg. Guaha siempre `nai tafagcha`e seriosu na chinatsaga `nai dinaña kada unu sumen presisu.
Direchun Sudadanu
Pot finatai un` marinerun MV Luta, ilelegña si Guelu Fadañg (Tomas Mendiola) na muñga kuentus “satbahe” pot haf` masusedi ya debi tafan mamanu`e sensian “sibilisau”.
Lastima inapagatña sa` gi mismu sakudida ha ñgañgas hila`ña ensegidas. Yangin magahet na un` komprendi sustansian “sibilisau” pues seguruyu` na ti un` ñega direchun sudadanu umekspressian maisague sa` direchu ennau. Na ti esta pa`gu tafa` kustumbre telefon halaihai?
Todu ti otdinariu na sinisedi gi halum komunida siempre u kuentus i publiku piot i gai piniligru na asuntu tat kumu matai marineru. Huñgan mauleg ta nañga resuttan inbestigasion. Lau ni ñgai`an na tiempu `nai siña un` diroga direchun sudadanu gi usun petsonat na ekspressiu. Magarentia este na direchu gi papa` i konstitusion.
Pot Chaleg: Kumonfisat i amiguhu Magoo. Estaba si pale na ha yeyeñgyuñg iluña hulu` yan papa` `nai sigi amiguhu kumonfisat. Nina`e pinitensiaña.
Mientras mananayuyot malofan si pale. Sigi si pale kumanta ume`ekuñgog dandan gi iyoña Walkman. Ilegña si Magoo, “Yangin dandan ha e`ekuñgog pues ni hafa gi isauhu ha huñgog”. Hafaisenyu` kau ma`asi`igue` ni isauña. Hu tanchu` si pale para u faisen. Dios mihu!
•••
`Nai matai amiguhu, humanau guatu potgatoriu. Ha soda` halum hagas pale` niha dumidimu. Nina manman para u gaige guihe si pale`.
Hafaisenyu` haf` guaha. Hu sañgane na ti ha apase si pale` chinile`ña chupa gi Payless. Ilegña, “Nañga Iku sa` guahu un` tiempu sumaki limosnan gima` Yuus”. Huñgan hanana`lu ayu na potgatoriu `nai `oggan. Pot fabot, salape` gima Yuus? Mauleg na ti guahu manhuhusga sa` hu patek guieñgmu.
•••
Gaiga` un` biha dos burukentan palao`an na loru. Sinañgane ni un` pale para u koni` guatu gi konbentu puede nina` fan mamatkilu ni dos lahe na loru. Gigon mapega gi halum kasiyas man-mamaisen, “Malagu` hamyu manmagof?” Ilegña un` pale` gi otru, “Yuti` biyas lisayu sa ma-oppe tinayuyot-ta”. Dios tiampare!
•••
Sige dos bachet mapipet gi halom tenda man-ayeg nesessidat niha. `Nai umasoda` ilegña i unu, “Ai, esta la apmam desde ke umali`e hit na dos.”. Uma`atan i dos pipulan pot mansañgan. Era hagas bachet i dos amku`. Kasi pot lache na pineduñg palabra lau inayu`us konrespetu!
•••
Manatma un` nietu umeyag finu` Chamorro. Maseha matotompu` sige de ha chalegua`gue`. Hana` magofyu` i guiya mismu gumaguat-gue` umeyag hila` nanaña.
•••
Tihu tuñgu` haye muna` bubu amiguhu Magoo na ha lapblayu` gi finatoña. Ilegña, “Iku, hu tuñgu` na tatamudu hau, cha`mu konfifitma”. Dispues, sige ha dispressia i taya` bidan niha i republican gi lehislatura “ya malañgag man-mamaisen ayudu ta`lu?” Nina` bubu ni finaisen ayudu lau klaru na ni hafafa ha` che`chu` niha. Finaisen tatamudu!