Kinumple?
Guaha 31 manma-elihe na offisiat publiku ni ta apapase mas ke $4.8 miyon pesus gi sakan. Primet obligasion niha i para umadelanta kualidat linala` tautau-ta siha gi todu petlas guine.
Kada unu ma-apapase $39,500 gi sakan yan ta`lu $5,000 gi mes para otru siha gastun offisina. Pot todu, $99,500 suetdun niha gi sakan `sino $43-mit mas ke otdinariu na suetdun empleau.
Estague` umafuetsas kuestion: haf` na areglun adelantu esta monhayan in` chegue para in` adelanta suetdun popble gi kase 15-mit na empleau guine? Gi hilu` sensian integredat siña in` eppe i kuestion, prontu?
I asuntu pot kualidat linala` familia!
Biahe
Pa`gu na sakan kase 48 desde ke hu tutuhun chumoneg lapeshu pot asunto-ta siha guine na pahina. Gi mismu tiempu kase esta ha gacha`yu` lokue idat tufai. Taya` sosopbla soluke petsonat na animu pot interes tautau-ta siha.
Desde tiempu hu tatiye kinalamten-ta guine na atkipetlagu. Segundu graduyu` `nai matutuhun diniskuten dinaña` Guahan. Gi 1972 na mapetsige haf` estau-ta pa`gu. Ginen i tautau este na disision.
Maseha mi-asuntu i karera todu mandaña` umesgaihon fitme yan prosperu na kinalamten este siha na petlas. Agradesiyun animun todu gi halum anaku` na karera.
Haf` Mohon?
Yangin guaha un` asuntu malagu` hau uma-adelanta, haf` ennau na attikulu? Sisteman hinemlu`, edukasion, `sino otru asuntu?
Hu tuñgu` na 15-mit giya hamyu gumagana suetdun popble gi che`chu` miyu pa`gu. Ti chinema` hau man-na`e ideu haf` manera `nai siña ma-adelanta suetdun todu.
Gai atburotu na asuntu pot debi uma-adelanta ekonomian i tanu` para u bula fondu yan cho`chu` para todu. Gi pa`gu kulan mama` i taguan i asuntu `nai lumailai gi kaprichoña.
Katma
Kulan man-silensiu tautau-ta siha gi señgsuñg un` pueñge. Hu konsidedera haf` guaha na man-mamatkilu. Entre guaha tinane` niha `sino silensiu este na patte gi señgsuñg nai gaigeyu`.
Lau este na asuntu (silensiu) kulan mohon señat na guaha dañkulu para umasusede ya siempre u fatoigue hit. Puede ti dañkulu yan destrosiau na linau. Makat na kontrariu mayamag fanliheñg familia. Ti pa`gu gi halum didog na chinatsaga!
Irensia
Guaha na familia mansuette dañkulu tanu` niha. Gi hilu amtau na areglu mapatten ñaihon gi halum siha mismu.
Komprendiyun i chatkinemprende haf` sustansian tanu` gi familia. Inyun i dos saina para i familian niha yan dispues para mantension niha. Siha i dueñu primera besis.
Huñgan metgut magu`ut tanu` niha para i famaguon. Lau `an ti mapatte taimanu gaige gi hinassota pot nesessidat niha, aksepta. Hagu lokue` fan espiha propiadatmu, tanu`. Muñga man-añgoghu! Mamirese trañkilida dispues de todu.
Dibina
Estaba un` amiguhu gi hospitat para umariseta pot guaha pinadesisiña. Hu faisen haf` chinotña ilegña na malañgu-gue`. Taya` otru hasañgan ni tiha alaba haf` chinotña.
Hu suspecha na mamadedese mina` mamatkilu. Era, pogpug temoña granu matditu. Huñgan, puti ayu na patte piot ya pa`gu dokku` i pegpug. Esta nina` chichichi` i prohimu `an ha muebague`.
Sagu
Un` fotten sagu (flu) doku` giya China `nai guaha tres manpininu` gi uttimu ripot gaseta. Mauleg sa` listu i depattamentun hinemlu` pumulan este na pesti. Mas kase asegurau i para umana` para hinalum bisita ginen China estake kayada este chenot.
***
Este ripot tinahuñg fondu gi kaha kulan cha`guan gi oriyan guma`. `An ta guasan, pues asentadu oriyan gima`ta. Gigon ta diskuida hit pues halum cha`guan `nai man a`ariknose hit. Na`e animu kumomple manguasan sa` man-ali`e hit klaru sin ditension.
***
Mauleg na dañu ha pega i pagyu as Yutu guine. Desde fasilidat publiku tat kumu eskuela ha lachai chumalapun. Estague` tumane` hit kontodu gastun dididi` na fiñkasta. Lau, lugat pagyu `nai mangaige ya ni unu u hinalañg man-aregla!
Huli`e tirun pagyu ni fette desde 1968. Magahet na si Kim yan Yutu i dos fotte na bruhan mañglu`. Mauleg na guaha ayudun federat gi areglun fasilidat na fanliheñg familia dispues de destrosiu. Makat para todus `nai ni unu soplu ginen yinamag pagyu.
Ayu regalun i Class of 1968 `an yamag petlas `nai tat tiha chalapun guine, punta pot punta. Gi halum minesñgun adumididi` ta aregla tatte ha`anita.