Industrian casino

Share

Yangin para un` aronsa makat na kosas seguru-yu` siempre na un` rikonose kau fitme na pisu `nai para un` tohge. Gigon fina` luñu` pues tai bali todu animu-mu. Sulun ke sulun estake un` dagau ñaihon i tuaya! Mauleg yangin ti iridau hau.

Namanman sa` i man-sabiun I Deni` man-hasulun. Dehemunos kau man-basnag gi che`chu` linahyan kumu makomple pinetsigen niha maseha umakontra seriosamiente yan dinisehan i tautau.

Ti hu kokontra casino kinibrutu. Lau guaha mas mandañkuloña na casino giya America man-mahuchom. Era i fondu ni ma-ekspepekta ti mumaterialisa. Uttimoña manma-ayuda fondun publiku pot empleau niha.

Dispues i Indian siha giya America ni mangai casino ti komprendiyon pinadesen niniha. Un` manadan mamopble. Masupopone na areglun casino maseñala kumu sahyan para unna` fan popble i los prohimos kosake u fan osgun dispues.

Taiguine para umasusede guine lokue`. I fondu humanau guatu gi casino. Ya hafa i mas man-presisu siha na setbisiun publiku tat kumu edukasion, hinemu` yan otru siha setbisiu?

I presidenten iya China ha punu` i Triad yan VIP. Este i dos kumokone` i manriku ginen China propiu ya mana` fan hugagandu giya Macau. Magpu` este na chalan fondu ginen i manriku. Manu `nai para ta kone` manriku pa`gu? Taigue este gi kuentas niha i Best Sunshine.

Estague` tutuhon matompu` este na industria guine. Sige hit manmadage na todu mauleg. Kulan mohon tita tuñgu` man-manaitai para ta ebalua haf` siha man-masusede ni para unina` chafleg deste tutuhon kinalamten casino guine.

Diskuidu: Sumugu`yu` gi inai iya Papau, San Roque, para bai` e`fresko. Hu soda` un` amiguhu yan talayaña sige ha plaiteha kinalamten guihan siha. Mientras tantus sige ham kumombetsasion pot i señgsoñg iya San Roque.

Ha esplika machule` tanu` familian niha ya mapatten ñaihon gi inestablesen nuebu na soñgsoñg. Dañkulu yan guaguan na pidason tanu` manmachule`guan gi tiempon Navy. I na`pinite i sentaya` apas `sino fina` trokin tanu`.

Ha estotba konsensiaghu ayu na disision. Mapunu` linala` un` familia gi mafañagu na nesessidat sin haf` na konsiderasion. Hu soda` dispues otru hihot na finapos gi manmachule`guan ni tanu` niha. Man-mana`e dispues trekke lau ti fininas i gaige gi korason niha na debi mohon umanana`lu dispues de nesessidat i Navy.

I tanu`, piot propiadat familia, mina` dañkulu na atburotu sa` mañega direchon niha kumu dueñu gi uttimu disposision tanu` niha. Dañkulu na sentimientu uma`akalaye` gi estorian ennau na tanu` ni hagas mausa ni manmofo`na.

Debi este na aminasu yan chinatsaga umasatba ensegidas.

Sentimientu: Tihu tuñgu` taimanu para chule`hu ni finu` tautau siha gi fina` lisayu pot mattirun sapet gi familian niha. Estake mattu-yu` giya hame `nai hu ebalulua hiniñgog-hu.

Didog na sapet guaha achog todu i dos umasagua machochochu`. Obligasion niha kinubre apas guma, insurance guma`, kareta yan hinemlu`. I tetehnan madibidi entalu` nesessidat guine yan patgon niha ni gaige kolehu.

Ayu mas didog pinadesen niniha i pa`gu umupos kualifikasion ayudun federat. I inadahe gaige gi eskaleran sientimus. Taya` kampu para usun otru attikulu maseha pot para u lipan ñaihon siha. Esta nina` fañichichi` ni mattirun chandan chatsaga na kinalamten.

Apas guma yan insurans kada sakan este na obligasion. Parehu yan insurans kareta yan hinemlu`. Gigon lotgun pues dañkulu na chinatsaga siempre umafana` ni familia. Haf` ya mantinetpe fina` gotpe tat kumu finatai pat seriosu na minalañgu? Makat na kontrariu i para u dudulalag kumegacha` i mapospone na apas obligasion.

Megai pumadedese este na tiempu. Mientras todu gastu mañgahulu` i sueddu sumaga kulan ma-simientu pot 14 años na tiempu. Sapet finañagu katkuet birada!

Kontodu ayu i rumesisibe ayudun neñkanu` sapet `nai mafafana` nesessidat famaguon niha ni man-eskuekuela. Ma-nesessita magagu, sapatos yan lepblu. Estague` na patte `nai man-ensinahyau ginagau ayudu gi membron familia. Makat!

Mauleg na monhayan esta i lahihu eskuelaña `sino fumila-yu` mangagau misirikotdia pot para bai la`la` gi halom mattiron sumen chafleg na ekonomia.

Futtuna-ta: Manmamatmos manadan tautau gi halom fache` miserapble na modun linala`. I kuestion: Haf` bidan niniha i mansabiun hegsu` I Deni` para uma-adelanta i sumen makat na sapet ni lumuluñu` manadan familia pa`gu?

Gi hilu` este na sapet mampos nachatsaga i apenas fondu gi kahan iya Marianas. Nuebu na tinituhon dispues de destrosiun pagyu. Guaha mohon kampu gi bandan adelanton kontribusion tax para nesessidat setbisiun publiku?

Matompu` ni atdet iya Marianas na biahe. Megaiña obligasion ke para u halom na rinikohen aduana (taxes). Man-apatten tiau entalu` CUC, CHC, PSS, retirement yan otru siha ahensia. Dibina ni sumen makat para mona! `An mafondu galaide`ta, pues tat ti u hinala papa` gi taduñg tasin dibi!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.