Haye para man-magasta?
Hu ekuñog ñaihon haf` gaige gi pachut tautau pot man-magasta. Hu letke umoppe kuestion niha layeye pot para bai` ekuñgog kau man-listu para sustansiau na tinilaika gi offisiat publiku pa`gu. Kontentuyu` ni hiniñgoghu.
Megai umekspressia makat na linala` familia ni finañagu ni baban ekonomian i tanu`. Mampos man-inaminasa ni guaguan kandet, fektus, yan gaston hinemlu`, `nai gi mismu tiempu gatdun sueddon niha sin hatsada pot mas ke dies años na tiempu.
Hu komprende todu sentimentu ni malagnos gi `nos kuantos konbetsasion. Mampos didog yan te`ug i minasapet na esta machuchuda` i pusuelon binibu sinparat.
I chinatsaga kulan simiya ni poduñg ginen i botsiyu. Doku` ya ni unu limi`e estake lachog gi lugat publiku. Mali`e na dañosu hale`ña kontra button guma` siha gi oriya lau ni unu mumuebague` para umana` suha. Todu pa`gu man-liheñg gi mahyau na ramasña. Esta man-lolosus dispues de amotsan kaddun to`lañg.
Sige hu guadog manu `nai masge` i konsensian man-ma`gas Marianas. Lastima krineansan mañaina-ta ni ta yute` ñaihon sa` mas presisu tirun lache na politika ke satton na modun representasion gi tautau siha. Maliñgu gi talu` i hagas metgot na sensian espirituat. Este na pisu sumede maseha haye gi plaset publiku macho`chu` pot adelanton i otru. Lau puru pa`gu adelanton “betsaghu finenina”.
Adahe para umafa` basula i klaru na sentimenton botadot Saipan pot casino. Estague` `nai anog che`chu` tatamudu pot eksision finapos yan direchon sudadanu gi halom chubaskon sisteman demokrasia. Mamalefan ñaihon i seriosu yan fitme na bos i publiku. Na ti hita chumule` asuntu pot tita añgoghu disposision niha? Manu gi este na patte ti makomprende?
Este i areglon linahyan mas klaru pa`gu na debi i offisiat publiku kabales ma-eduka, mauleg finaposña gi tatkilu` na hagas offisioña yan gaige añklon espirituat para u giniha mona gi disposision areglon publiku. Sin este na kualidat, maulegña un` espiha hafa otru fafayimu. Tatnai sisida un` sasaunau muna` lebug i asuntu pot ti un` komprende haf` gaige gi menamu. Debi un` menhalom yan listu gi adelantun linala` i tautau siha gi señgsoñg.
Sin ditension bai` faisen dibuenamente todu kandidatu `nos kuantos kuestion para ta tampa haf` kinemprendeña che`chu` linahyan.
Lachog offisiat
Gi antes na komunida, tuñgu`on haye lalachog para ma`gas komunida. Todu fumama na`aña ya dañkulu na respetu mana`e ni tautau siha. Ala kuenta, i kumahulu` ennau na ma`gas mafattu ginen eksision integredat yan onrau na fino`ña ya disposisioña. Gi fChamorro, Pisun Finu` Lahe!” Gigon mueye` fino`mu, haf` na friniches kinilag dispues humogse hau.
Huli`e linachog este siha na man-ma`gas komunida punta pot punta deste as defuntu Tun Tomas Mendiola, Felipe Mendiola, Antonio Rogolifoi, Tomas Sablan, Tun Ignasion Benavente, Elias P. Sablan, Jose Fitial, Pedro (Petet) yan Pablo Igitol, yan Tun Goru Camacho. I mas yumama attensionhu i abilidat niha man-adiñgan publikamente `nai memegaiña mañgonfotme gi disposision niha.
Dispues `nai humalom hugeten demokrasia `nai manmabota offisiat publiku. Ai na disparate antes gi entre todu atmos bandan politika. Hu sesiente ha` lokue` i Amerikanu ni sumeha ya sige ha chatge hit man-afulu` gi nuebu na direchu. Dios mihu! Kontodu sadi` yan mañgokinun mame gi Karolinas man-madisfruta. Lau dispues maliñgu gi santatte `nai kayada ya mas amtau kinemprende todus.
I pinadese tai klase
Este pinadesen tautau un` klase ha` na pañgpañg napu. Hu li`e un` biyinariu machochoneg halom gi UCLA Medical Center. Esta umu`uguñg yan chumichichi` ni putiña. Tihu huñgog mamaisen ni leblon bañkoña. Ni ti ha batsala guinahaña `nai matai dispues. Parehu finaposña yan i mas poble lokue` na tautau.
***
Haf` na i mas ta adahe na kosasta ensegigidas ha` mayamag? Ai, pot sais mesis na tiempu hu gu`ot salape`hu sien pesus. `Nai umuguñg un` namase` timatmanyu numa`e ni finaiseña. Sumehayu` dispues ya hu kuestionan maisayu` kau ayu intensionhu. Lau suetteña i prohimu ya ti mañotsut-yu` ni ninai-hu gi mas namase`ña ke guahu.
***
Ai lokue` na tiempu un` lacheru diariu hasausau yan assiste i ga`ña torun i kelat. Kulan diariu na eksisiu. Un` dia, pinateg ni toru ya pininu`. Tihu komprende. Adahe na animu i amku` yan assistimientu gi solu pairen i kelat. Ni unu` siña umoppe kuestion-hu guine. Debi bai` chule`hulu` gi lamasan San Pedro man-husga.
***
Biba yan namagof na kompliaños para i diñga-hu nietu as Bear yan Beaver ni sumilelebra mina ochu años idat niha pa`gu na ha`ane. Parehu biba para i nietu-hu as Miko ni sumelebra lokue` kompliañosña gi mapos na semana. Man-ma1ag na linachog flores gi hatdin korason mame yan si grandma. Biba kompliaños!