Ha`ilas: Tiempun Utut
Un` palabra sessu tahuñgug ginen hegsu` I Deni`: Utut! Esta ma-utut 20 pot sientu gi monedan pa`gu na sakan, segun anunsiu ginen i gobietnu.
Maribaha oran cho`chu` papa` gi 72 oras kada dos semana. Puede ha sustenegue` hinalum fondu `sino mas menus oran cho`chu` empleau.
Makat na mattirun moneda na biahe. Ti diskuidu i masusede sa` guiya este i finattun tiempun ha`ilas `nai enteru elmundu inafekta kontodu hita guine.
Gi finattun tiempun ha`ilas mauleg sa` manlistu i kabayerus hegsu` I Deni` ma-utut todu ti manpresisu siha na gastu. Dañkulu na konsiderasion para i familia. Lau para todu i animu trabiha kosus i kaha estake muna`lu tatte i ekonomian i tanu` gi homlu` na estau.
Tautau Isla: `Nai mattuyu` dos islas giya Marshalls gi 1974, hu ekuñgug sentimentun i tautau pot pinadesen kanset ginen potbus pagpag hydrogen bomb giya Bikini (bisinu) gi 1955. Man-inafekta hinemlu` niha petmanente—kanset agaga—pot todu tanu` niha nina`ye potbus balan hydrogen bomb.
`An pueñge gi oriyan fugera hu a`atan i los probes ni motmut minagof gi lugat niha. Un` didog na pinadese ni makat ta entalu`e. Dispues, man-magof yan kontentu gi ha`anen niha. Taya` presisu para ta estotba.
Ti diskuidun niha i chenut soluke ma-afuetsas para umali`e ni Amerkanu haf` para u padese i tautau ginen binenun potbus hydrogen bomb.
Esta na` triste i minagof niha gi gima` higai, hatdin yan tasi ni mabisisita diariamente pot mantension familia. Mañgontentu!
`Nai hu diñgu, hu a`atan halum mandikiki` kanai gi kantun tasi duru i señas adios. Na`triste i megai para u fan matai kanset. Kase esta guaha mediu giya siha manhanau dispues de 45 añus deste hu diñgu. Ha gomgum korasonhu `an hu hassu i los probes. Tinayuyot.
Ekonomia: Gi maribahan ekonomia, dos ensegidas masusede sigidu: 1). Mas menus fiñkas (salape`) para kinalamten i tanu`. 2). Menus cho`chu` pot maribahan bisnis gi mismu tiempu. Gi karera, kontodu fondu gi kahan gobietnu, menus!
Para ta komprende i asuntu gi ti maput na eskalera atan haf` kinalamten familia gi halum guma`. I chinatsaga ni un` fafana siempre u fattu huyuñg gi señgsuñg siha. Makat gi katkuet manera pot menus fondu gi monedan familia.
Uniku manera `nai para u guaha mas kampu gi kinalamten familia i para u birague` tatte homlu` ekonomian i tanu`. Sin este todu kinalamten initut pot taya` fondu para nesessidat familia yan setbisiun gobietnu. Puede muna`lu tatte pot presisu supottasion fondu para i sisteman hinemlu` yan edukasion.
Rikonose: Hu bisita i hagas soñgsuñg (Lali Fo`) para bai li`e haf` guaha gi lugat `nai dumañkulu-yu`. Hungan guaha dididi` tinilaika fuera de fiet na dos troñkun lemai ni esta pa`gu manatachu gi sagan niha.
Mauleg na familia mankinatsu `aggun pot apmam na tiempu. Adahe na tinegcha` amariyu na lemai in` saibog antes! Katsun estomagu gi tiempun ha`ilas. Magahet na bali na troñku maseha manu `nai matanum.
Ni unu gi hagas bisinu gaige. Megai esta manhanau para i deskansun niha. I pumalu otru lugat `nai mañasaga. Machalapun hagas bisinu.
Gaige i eskuelan CK (William S. Reyes) yan dos troñku ni hagas umadotna i lugat deste antes, kontodu haigen bandera. I plasa ni hagas lugat mame man-hugandu parehu esta pa`gu. Namagof mahuñgug esalau famaguon gi oran “recess” taimanu antes.
I gima` higai gi kantun tasin Lali Fo` manfitme esta pa`gu. Usun kusuneru gi Fiestan San Isidro, patron mame. Bibu na dinaña` guput ayu na selebrasion kada sakan. I hagas lugat mame gi Lali Fo`!
Suetdu: Segun ripot gaseta, guaha 15-mit na empleau gumagana baratu na suetdun popble guine. Gaige este na suetdu entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Megai man-gaige gi entalu $15-mit yan $18-mit. Makat na kinalamten gi halum guma` familia gi taiguine na baratun suetdu.
Pot ihemplo: gi kuattru na membron familia haf` na suetdu sufisiente para apas obligasion? Nahuñg ni $24,600-mit pesus gi sakan? Ha kubre apas guma, kareta, trahe, neñkanu` yan otru presisun familia? Nahuñg nu este pat ti sufisiente para i ginagagau na numeru yan obligasion?
Dañkulu na kontrariu pot ti menus ke $650 miyon pesus kada sakan ha nesessita este na asuntu. Taya` fondota para este na attikulu.
I fuetsan monedan familia i sentru asuntu ni debi u guaha ladañkulu na adelantu. Estague` i primera obligasion miyu—kualidat linala` halum guma` familia—sin ditension. Guaha in` petsige guine na puntu?
Sapet: Yangin mattirun baratun suetdu makat para i mangaige Saipan kuatdiba familian empleau giya Luta yan Tinian. Fektus nesessidat giya Luta 40 pot sientu tatkiloña ke Saipan.
Gi hilu` este na chinatsaga, lamegai na familia man-hanau para sanlagu pot taya` appottunidat gi tanu` niha. Masoda` mauleg na sisteman edukasion, hinemlu` yan appottunidat cho`chu` pot nesessidat niha. Giya Luta kase 20 na familia esta man-hanau para sanlagu guine gi alacha. Chinatsaga!