Futtunan Empleau
Mas ti seguru futtunan 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble. Dos masusede mina makat ma-akude este na asuntu:
1. Poduñg ekonomia pot iran pagyu. 2. Hiniyuñg man-dañkulu siha na bisnis (investors) Japones guine.
Gi hilu` este maliñgu mas ke $14 Biyon ginen iya Marianas. Problema i ekonomian iya Marianas estake una`lu tatte gi kase dos, tres añus na tiempu.
Kulan man-silensiu i boysis haf` planun niha para umasatba este na chinatsaga. Dispues de kantida na maliñgu haf` mas na insuttu kontra inbetsionistan Japones?
Kuantu mohon na fondu ha nesessita empleau guine na kategoria para u fan ma-ayuda ginen pinadesen suetdun popble?
Faktu na `an guaha adelantu gi ekonomian i tanu` mas bula cho`chu` yan libre hatsadan suetdun empleau. Malag manu` i adelantu siha ni man-mafama gi gaseta kontodu guine gi alacha?
I asuntu didog kontra 15-mit mas na familia ni man-maluñu` pot diskuidun man-ma`gas. Mauleg ha` este mata`lun ma-upus?
Dispues pinatlinuye este `nai sige inbetsionistan (investors) Japones ni dumiñgu Marianas. Guaha $14 biyon na maliñgu guine na tiru. Manu `nai para ta soda`e este fondu? Gaige i asuntu gi dos patman kanai miyu!
—
Sapet: Konsidera pot un` ratu kumu unu hau gi halum este na grupon empleau. Diariu un` fana` ti nahuñg suetdu para un` kubre disiente nesessidat familia-mu. Esta un` u`upus i lañget haf` taimanu na para unna` nahuñge salape monedan familia-mu. Gatdun hau gi halum un` kondision ni sessu maletke ni man-ma`gas.
Hu chage malofan gi mas te`ug na estau pinepble antes ke haf` guaha pa`gu. Pot hu ekspirensia sinparat na sapet mina uma`adiñgan-yu` pot este na problema. Na ti obligasion miyu umadelanta kualidat na lina`la` tautau-ta? Haf` `in petsisige guine na patte? Guaha seriosu planun miyu?
Estague` na asuntu `nai humalum fuetsan kabisiyu gi satbasion mas didog na chinatsagan familia ni `in represesenta. Haf` na ineppe guaha ginen hamyu? I modun silensiu ti propiu na ineppe. Debi u guaha estudiau na planu taimanu `nai para `in lagnus i tautau-ta ginen pinepblen diskuidun miyu!
—
Sentimentu: Mauleg na tautau hu adiñgane haf` unu `sino dos asuntu ni umestotba siha diariamente?
Ya hululu` pot suetdu! Guaha 15-mit gumagana suetdun popble (poverty income) pa`gu, segun ripot gaseta.
Makat gi maseha haye na familia piot `nai guaha obligasion apas guma` yan kareta. Dispues de este na obligasion taya` sopbla para otru siha nesessidat niha. Komprendiyun! Suetdun popble (poverty) segun i federal guideline gaige entalu` $15-mit yan $42-mit gi sakan.
I minetgut monedan familia dinetemimina gi kuantu guaha na numeron tautau gi kada guma`. Ni achog` un` gagana $42-mit gi sakan ya ochu guaha gi familia makat na kontrariu unna` nahuñg nesessidat todu. Antes de este gaige obligasion apas guma, kareta, yan otru siha asuntu.
Un` asuntu ni debi manma`gas i tanu` uma-atetuye sin ditension. Kualidat linala` familia i dichu asuntu guine kumu obligasion i manma-elihe.
—
Kuttura: Sessu hu huñgug akonsehun proteksion kuttura ginen `nos kuantus man-mehnalum. Hu akanteha para bai komprende haf` i man-sañgan. Gueku!
Kontodu ayu i ti tumuñgu` kutturaña ume`esalau proteksion kutturan natibu. Ke lau haf` maliñgu-ta na guaha este siha na abisu? Magahet na seriosu na aminasu guaha kontra kuttura-ta? Siña `in esplika este para bai komprende fuera de `in ta`lun umatisa gueku na sentimentu?
Kutturan natibu mau`udai gi un` palabra. Repara sa` siempre in` seda` sin ditension! Dispues, gaige i asuntu gi dos patman kanai miyu!
—
Impottante: Mas iya China ha muebague` para u dispone iya Pasifiku. Ha nana`e ayudu man-dikiki` siha na nasion isla fondu. Mauleg na intension lau gai minakat pot tinahuñg fiñkasña para u kumple planuña. Konsidera na debi una` fañochu 1.2 biyon na tautau diariu.
Gi mismu tiempu mas prisisu iya Guam yan Marianas gi halum geran entalu` Amerikanu yan China. `Nai ti siña ginen hilu` tanu` humanau papa` gi tasi para u li`e haf` guaha gi taduñg na tasin iya Marianas. Un` pinetsige na guiya solu kumomprende gi papa` kinalamten dos fuetsudu na nasion.
Ti namanman na guaha China finatinasña bomb ni hafana`an “Guam Killer” pot gaige lugat militat guihe—Air Force yan Navy. Marianas manadan Boys Scout ni sessu ma-eñgulu` usun flechan goman agaga`. Kase estague` na ti hafatinase hit China bomb para u funas usun flecha.
Katkuet estrakadan nasion kontodu hita manpinalala`e `an ha hoñu` China i balan “Guam Killer”. Taya` kampu guine umeskapa. Huli`e fuetsan atomic bomb giya Bikiki ni fumunas enteru un` isla. Dispues tinatiye ni ti masuspecha na pinadese gi tautau ni mansinatpe potbus bomb. Todu u fan matai kanset agaga`. Man-namase`! ###