Fuetsudu na Inetnun
Dumaña` dos grupu, democrats yan independent, kumu unu. Preparasion para estrakadan politika pa`gu na sakan, seriosamiente. Fitme na inetnun. Kulan magodai hombre ha sablasus ensegidas i republican pot hatsadan 80 pot sientu na suetdu.
Anog na hagas hapulan malabidan republican siha. Ni hafa na tapbla makat i republican ha tampi malabidaña. Lau mauleg na fuetsa malagnus ginen kumahulu` i democrats/independent. Malinig estomaguña na biahe i republican.
Naturat gi sisteman demokrasia i para u a`tamtam dos banda asuntun linahyan siha. Yangin lachi na balutan un` kakatga pues hagu para un` oppi finaisen publiku. Satisfechu-yu` pot metgot na grupu gaige gi tatten nuebu na dinaña`. Tali`e siempre haf` para u gaige gi plaset estrakada pa`gu na sakan pot interes publiku!
Yangin para in` ñgañgas yan namamtu` i 80 pot sientu na hatsada `nai in` saguaniye betsan miyu, mauleg desde pa`gu in` tutuhun bumalutan hamyu para i uttimu karera huyuñg gi rubentason. Pinagyu i republican na biahe!
Ha`ilas: Guaha 15-mit na empleau guine gumagana suetdun popble (poverty income) segun un` estudiun federat. Ti umaya yan anunsiun adelantun ekonomia.
Malag manu i adelantun ekonomia ni debi u hatsa suetdun empleau gi mismu tiempu? Kau kadu` `sino fostisu na ekonomia ma-anunsia ni tai pisu?
Lau mahatsa suetdun niha 80 pot sientu! Makatsu betsan niha ya ma-upus nesessidat mayotmenti na empleau gi mismu tiempu. Malag manu promesan adelantun kualidat linala` para i tautau?
Klaru na siha mismu umisaguen maisa siha guine na asuntu. Lau ni unu libre ginen diskuidun maletki nesessidat empleau siha.
Dañkulu na pinadesi `nai mas ke lamita man-masasapet tinahuñg chigu`an para nesessidat familia! Fuetsau man-mapega guine na kondision pot diskuidun kabisiyun hegsu` I Deni`. Pat haf` mohon hinassun miyu?
Kuestion: Hafa che`chu` miyu para in`hatsa suetdun empleau taimanu `nai in`na`e hamyu 80 pot sientu na hatsada? Mañge ennau na ayudu? Na ti parehu pinadesi gi kumahulu` gastun nesessidat? Ya i betsan miyu ha` in` hassu guine na biahe?
Animu: Fuetsau, tat ti umusune todu modun inaligau mantension familia desde gualu`, peskan tasi yan halum tanu`. Gi uttimun ha`ane oran konsiderasion haf` mas gi finattun chagchag oga`an gi sigienti dia. Makat na chanda gi katkuet manera.
`Nai ni para fahan pugas komprendiyun i pinadesi gi megai na familia guihe na mattiru. Man-asuñgun tautau-ta geftau na inana`e gi mas man-chatsaga. Konsidera pinadesin lamegai na natibu `an taigue kutturan gineftau yan yine`ase`.
Mesklau Ira: Desde iran guafe giya California `nai kimasoson `nos kuantus mit hektarias, linau yan dilibiu giya Indonesia, yan fotten uchan giya Japon matkan iran globus pot dos semana esta na tiempu.
Mansuette hit gi mapus yan pa`gu na semana `nai ha upus hit dos trosun uchan. Japon `nai tumunug ya manadan lugat ha yamag kontodu sulun tanu` yan guma` gi fina hogsu` siha. Mas ke 50 mit na tautau man-mahospitat pot dilubiu.
In` hassu i sinparat na uchan guine gi 1979? Mas didog ayu na uchan i sumaulag iya Japon pot dos besis gi ma`pus yan pa`gu na semana. Lamegai man`-pininu` `nai linau iya Indonesia. Mit grasias gi Saina pot hana` fan libre hit ginen este na matklima.
Mamokatyu`: Pinadesin miserapble na pinepble sumen makat. Hu tuñgu` sa` malofanyu` diariu guine na kañada pot la apmam na tiempu. Esta hu u`upus i lañget ginagau gi tinayuyot-hu na u lalibianu ha`anen mami.
Ayu na tiru `nai hu chagi kineman fafalun choda namaisa. `An sinetnan choda yan asiga guaha pues usune. Estague` na didog mattiru in` fana` antes gi tiempun ha`ilas. Makat hanum grifu para amotsan oga`an yan talo`ane, sigidu! Diberas.
Todu i tiempu i dibina taimanu `nai para u nahuñg i tropa `aggun yan totchi. Mauleg yan `nos kuantus ha` na membron familia. Lau `nai mas ke dies pues mauleg na dibina un` fafana`. Estague` i saina `nai megai besis ha mattitgue` pot i tropa. Hu chagi huminagua latan satdinas para totcheg-hu pot tinahuñg `nai mapatte gi lamasan sena. Makat na sakrifisiu.
Gi todu mattiru i metgut na kutturan natibu gineftau ayudu yan yine`ase` sumusteni todu gi halum didog na mattirun ha`ilas. Ma-aksepta dibuenamenti haf` guaha.
Guaha Mas: Pinilog-hu na hami ha` man-mamadedesi. Dispues `nai huli`e gi bisinu na ni siha taya` gi kusinan niha. Esta kumikilulug hinasog-hu guihe na pueñge gi famaguon bisinu ni man-deskansa sin neñkanu`.
Ayu na finaposhu puru tagfe`na na leksion haf` dipotsihe dichu linala` popble. Ha hala halum sentimentog-hu gi tanu` hinimiddi yan yine`ase` gi prohimu-hu. Ha sediyu` sumeha para bai mas suanu manhassu yan amtau na disposision gi karera-hu.
Maseha felis dispues offisioghu ni unabes `nai malefayu` ni tinateghu. Todu i tiempu hana` humiddi-yu` i hagas chalan `nai malofanyu` antes. Chalan un` sumen popble na guma`. Mit grasias gi Saina pot ha pipet ham guihe siha na taduñg kañada.