Finatton Paluman Apu
Diariu, dispues de taloa`ne man-bisisita dos paluman apu. Teñga tumunog gi tatten guma` ya sige umeboka gi hilu` cha`guan. Ayu `nai gumupu chagu` gi lemlem tautau. Kase para i lugat niha sino fina` troñku `nai man-deskakansa dispues de minachom atdau.
Gi la-pupueñge hu huñgog katen pajaru (chuñge`) gi chagu` na mapagahes. Kase biradan i tasi ayu na inetnon. Otru grupu lokue` sige man-gupu tatte gi lugat niha. Naturat na otnamenton mapagahes ni mas muna` gatbu i lañget.
Mafattu gi hinasoghu i tatkilu` na mapagahes `nai man-gugupu i chinge`. Tat tiha lili`e papa` yan halom gi tanu`. Chagu` yan klaru fan ataña gi todu gaige gi san-me`na.
Kumu mohon siña tana`e papan niha lokue` i man-ma`gasta maseha pot para u fan eyag manman-atan haf` gaige gi me`nan niha gi asuntun linahyan siha, kase ti sen megai problemata na tiempu. Lau puru me`nan guieñg niha ni mantai sustansia siha na asuntu man-mapetsisige. Nuebu na ulu ni masaguaniye edukasion kolehu ta nesessita pa`gu.
Siha mauleg i pajaru sa` man-hanau man-deskansa. Gatdunyu` guine gi siyan tufai. Masyu` matompu` gi aplacha` na sisonyan ma-utut sueddon man-ritirau, guaguan na insurance hinemlu`, kumahulu` apas hospitat (deductible) yan subidan apas amot. Gigon kume mauleg dididi` siñienteghu ha gu`adeñgyu` i apas kandet yan otru siha obligasion. I sueddu sumasaga ha` mientras i gastu siha sige mana` fan pagpag kuetis hulu` gi mapagahes. Dios mihu!
Finu` atpahon: Na lachagu` fan atanmu ke me`nan guieñg-mu.
Hinanau tenda
Deste ke man-ma-utot sueddon mame ni man-ritirau, umeyagyu` man-atan fina` baratura gi maseha manu na tenda.
Esta hu dimemoria manu` na kahun ais `nai gaige i man-guaguan siha na katne yan fros na fina` totche. Hu fana`gue matahu bumirague` ensegidas `an mattuyu` guihe na bandan tenda.
Fuetsau na tiempu un` rebaha kontodu haf` hagas pinayon-mu. Deste guaguan na katnen guaka (steak) humanau guatu-yu` gi dadalag guaka yan otru siha man-baratu na fina` kustrafas. Dios mihu!
Diberas sen makat unna` amotsa-yu` pan yan haf` na fina` totche. Pa`gu, hu hahakot gigon maplanta pot no bai` fan hassu ti man-na`magof na fina` hapbla. Tatnai sisida para ta mapanag ni satten para man-aflitu. Hu hala ensegidas ya hu tutuhon sumumuke pachothu.
Petmanente na ritirau
Buente pot hagas payun-yu` macho`chu` na sumen makat hu aksepta na ritirau-yu`, petmanente. Mauleg na hu petsisige ha` mañgge` guine na patte gi gaseta pot tane`.
Entalu` manaitai ni mas man-añgogkuyon na gaseta siha entalu America, Japon yan Asia, yan estudiau na materiat siha ginen sentron estudion sustansiau siha na asuntu, diariu hu petsige. Tinatiye este ni kabales na inanalisa gi haf` tinaitai-hu pot para bai` komprende i asuntu.
Yangin te`ug, pues hu tutuhon dumeskuattisa parehu yan komplikau na konseptu. Debi finenina bai` komprende antes de u soda` sagaña gi puntan kalulot-hu para este na pahina gi gaseta. Diariu-yu` man-estudia kontodu haf` gaige gi biblia deste siñko ni mas man-afamau na leblu, pisun Santa Biblia.
Mauleg na etsisiun mamula` asuntu ginen usun kabesa gi man-tuge` `sino materiat ginen i biblia ni adumididi` kineni` hau guatu gi tanu` kinemprende, yinease`, integredat, espirituat, yan hinimidde.
`Nai esta kada ratu-yu` mapañgun “saina” yan “pop”, ileghu na`e i manhoben ni inyun niha ya un` seha dibuenamente antes de un` malapbla sin presisu. Esta hu aksepta estau-hu kumu ritirau.
***
Magahet lokue` na esta ti parehu haf` gaige gi hinassota yan koduta. Siña ha` memetgot trabiha hinassomu tat kumu fuetsan usun machete yan kuha gi gualu`. Gigon un` hala i machete ya kume sulun ‘sino kume falagnos i kuha gi kanaimu, maulegña un` eskusa hau gumimen hanom ke un` disgrasiau. Tatnai sisida un` hale` dedigomu mismu. De dios mihu!
***
I chetnot daibites (mafanana`an Type Two) sumen makat piot `nai inadite i malañgu. Gigon matai reñihioña, ha tutuhon mana` gasgas haga`ña gi makinan daialasis tres biahe gi semana.
Ti para `an guaha otru seriosu na chenot tat kumu bandan korason sa` mas hinegse i malañgu makat na fina`pos gi ha`aniña. I usun makinan mañgulan haga` nina`e malañgu kase siñko años antes de u tutuhon mas kritikat chenotña.
I korason siempre u inaminasa (ni makinan daialasis) `nai sige ha` adumididi` tumai fuetsa estake dumeskansa petmanente i malañgu. Haf` taimanu tuñgo`hu? Mañetbe-yu` malañgu mina hu tuñgu` finapos hinanau daibites. Makat gi katkuet manera.
***
Debi i hospitat u petsige estudiun chetnot korason yan daibites. Estague` i dos kumokone` tautau-ta dispues de 45 años na idat. Kuestion: Kau gaige este gi haga` pat lamayot patte gi modun linala`ta? Estague` na kuestion debi uma-oppe gi papa` ayu na estudiu.
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.