Estrakadan Moneda
Inipus silensiu i señgsoñg siha gi todu petlas guine. Kau pinadesen familia fumuñut otdinariu na kinalamten i tautau-ta siha?
Klaru na megai man-mamadedese tinahuñg fuetsan monedan familia. Na ti mahatsa suetdun niha 80 pot sientu? Malag manu i para hita? Un` magof kumu padre de familia ya hagu finagcha`e nu este na sapet?
Lastima i anunsiun adelantun ekonomia. Lau malag manu ennau na adelantu? Haf` na taigue gi monedan familia? Haf` na `nos kuantos ha` na boti man-hinatsa gi halum i puettu? Kau in` sedi i pumalu na u fan mañogñug pot mantai nina` siña?
In` hatsa suetdun miyu 80 pot sientu mientras `in tiran ñaihon siñku pot sientu na ñganan para i mayotmente ni mas tagpapa` suetdoña. Propiu ennau na disision gi mas manchatsaga?
Na ti pininu` i siñku pot sientu `nai tinatiye ni kahulu` presiun kandet yan gaselina? Siempre bai`n nanañga haf` para `in sañgan guine na asuntu. I aksion miyu ni mas dimenus yan che`chu` kabron `nai `in tiñgu` i pinadesen i mayotmente gi empleau ya in` hasñgun umupus sin konsiderasion.
Siempre tana` guaha mas areglu gi mamamaila` na Nobiembre!
Nesessidat: `Nai mahatsa suetdon niha 80 pot sientu, dos masusede gi mismu tiempu: 1). Ume`esalau i hospitat na tinahuñg $13 miyon pesus para operasioña. 2). Ma-upus 14-mit mas na empleau ni gumagana mas tagpapa` na suetdu ni man-matira kulan `ansopblan halu`u.
Buente kadu` ti mahasñgun pot tineteka betsan niha. Ke lau manu `nai gaige presisu na nesessidat publiku? Na ti operasion uniku hospitat guine? Na ti pot hinemlu` publiku hinerat i asuntu? Dididi` kulan man-hasupag hamyu mina buente ti in` repara mauleg haf` gaige gi hilu` lamasa.
Guaha `nai in` akompara i difirensia gi nuebu na suetdun miyu yan i mas tagpapa` na empleau civil service? Na ti i difirensia mas ke $30,000? Mauleg sa` hamyu umestablese suetdun man-guaha yan taya? Propiu mohon na disision? Adahe na chinagu` 80 kontra siñku pot sientu!
I 14-mit na empleau yan man-ritirau ni apenas inna`e ayudu lamegai na numeru este para i mamamaila` na eleksion gi Nobiembre pa`gu na sakan. Ti komprendiyon i mañan ambenteria guine na biahe.
Petlas: Huli`e membron familia ni bumira siha hulu` para Pagan, Alamagan yan Agrihan guine gi alacha.
Huñgan taya` modetnu na fasilidat nesessidat paat konbiñiente guihe hulu`. Lau taya` lokue` parehuña i trañkilida yan kinententu gi dikiki` na soñgsoñg.
Ma-añgoghu siempre i guinahan i riku na petlas mientras sige ma-usune che`chu` hatdin yan tasi. Dispasiu na tinituhun lau asegurau.
Kulan hana` mahalañg-yu` manaloglug takurin kafe gi hagas foggun guafe. Dispues mana tinatiye nina-apan hinegsa` yan mana masan totche para amotsan oga`an. Mientras tantus sige malamse machete siha para usun hatdin.
Mas i tautau man-hihot gi todu ha petsige na cho`chu` pot adelantun todu. Animu na kinalamten desde chagchag oga`an esta i lemlem tautau. Otdinariu na konbetsasion desde planu yan peskan tanu` yan tasi antes de oran deskansu.
Sine`su`: Un` tiempu mauleg na bisnis i sine`su` niyog. Ma-offisiona ni hagas mañasaga entalu` Alamagan, Pagan yan Agrihan. Kada tres mesis humanau un` batku hulu` ya ha rikohe i listu para mametkau.
Esta pa`gu mamauleg ha` i metka sine`su`. Lau ai bidaña i television yan sufa. Ha luñu` hit dispues de finagpu` cho`chu` esta i sigiente oga`an. Mauleg kepbleña este na produktu.
Sesen namagof para hame i biradan i batku antes de mababan eskuela. In` nañga pa`gu i katdun ayuyu yan inasnen guihan. Man-haspog ta`lu i Babuen Lali Fo`! Adahe na katdu ayu. Ni para un` suhaye lamasa makat!
Liñguahe: Gi un` lepblu, ilegniha professot liñguahe ginen enteru Pasifiku na debi i patgon umafana`gue mañge` gi liñguahiña kumu mas asegurau na modun finana`gue.
`An ta analisa ayu na rekomendasion sustansiau ya mauleg uma-estudiaye. Unu, debi i patgon u komprende i asuntu ginen tinaitaiña. Yangin ha komprende i materiat pues libianu ha tutuhun pumega papa` gi hechuran papet haf` kinemprendeña.
Mauleg uma-emfesisa ni sisteman edukasion gi preparasion petmanente masimientu liñguahen natibu gi famaguon-ta siha. Hahassu ha` na gigon siña i patgon ha tugi` un` komplidu na sentensia gi liñguahiña `nai todu propiu pues sumaga giya guiya hila` nanaña.
Pot gai fotmalidat mas asuntun mañge`. Konfotmeyu` na fitme ayu na rekomendasion i para u fan mafana`gue famaguon man-mañge`. `An esta siña hatugi` liñguahiña pues felis gi kinemprenden hila`ña mimu.
Espirituat: Malagnos un` estudiu ni kumonfitma na ayu na tautau siha i manrelihosu mas anaku` ha`anen niha. I inasuda` yan otru relihosu na man-atuñgu` homlu` gi relasion tautau fuera de tinayuyot petsonat.
Ha sedi hit mañgombetsasion `nai talagnus i muna` mamafñot ha`ofta. `An esta taigue estotbu mas hau kontentu yan fitme gi disposision-mu siha. Sin estotbu mauleg ha`ani-mu.