Direchu – estotbu

Share

I FBI ha gu`ut i offisinan gobietnu gi mapus na semana. Dispues ha sita dokumientu ginen empleau ni mangai relasion yan Imperial Pacific International.

Taya` malagnus infotmasion haf` na macho`gue este. Mientras tantus, ha estotba-yu` i modun tratamientu kontra Marianas. Guaha direchota gumubietnan maisa hit gi papa` kontratan i Covenant.

`An lai Marianas ma-isague pues sotta ya hita mismu ta husga haf` guaha na malabida. Muñga na para kaprechun federat este na asuntu. Respetu!

Edukasion
Namagof i kinimiten mañaina gi edukasion famaguon-ta siha. Este na irensia i mas ma`ug yan asegurau para i famaguon-ta siha gi preparasion futtunan niha.

Edukasion i solu fitme na pinetsige ni siña sumede famaguon-ta sumoda` felis yan fitme na futuru para siha. Ni achog este pat manu `nai u fañaga, `nai man-edukau siempre u soda` ginefsagan niha.

Mas mona mas impottante edukasion giya siha. Todu klasen tautau u fan mattu kontodu i man-edukau. Estague` mina` presisu edukasion tautau-ta siha. Debi u fan siña gi todu fina` kompitensia piot `nai ya hululu` asuntun edukasion.

Hinanau
Silensiu finagpu` ha`ane gi lemlem tautau `nai ta rikonose haf` para sena. Mientras tantu, sige halum gi hinasso-ta asuntu siha ni tafagcha`e duranten ha`ane.

Gaige i didog na chinatsaga gi suetdun popble. Mas ke 15-mit na empleau mangaige guine na estau. Makat na mattiru gi kinalamten halum guma` familia. Haf` na planu guaha para uma-adelanta este na chinatsagan familia ginen hegsu` I Deni`?

I suetdun popble dumiteni homlu` na kinalamten halum guma` familia. Diariu na dibina para umasoda`e nesessidat famaguon niha gi bandan mantension.

Estague` i dichu asuntu gi lamasan lianahyan pa`gu. Guaha fitme na fina` ineppe pot satbasion este na chinatsaga?

Komprendiyun na i asuntu gai minakat ya mas umakat `nai taya` fina` planu taimanu para uma-esgaihon adelantun monedan familia guine siha na petlas. Ha nesessita seriosu na planu. Kau siña inna` setbe sensian mehnalum guine na patte?

Isla
Sattun na inafamauleg gi entalu` natibu mas sumimientu sensian inagofli`e yan ina`ayuda gi halum tautau-ta.

Sumen ma`ug na finanaguen mañaina-ta i para ta ekstende inagofli`e yan inayudu-ta piot i man-namase`.

Mas fitme na konfitmasion este na kustumbre ginen tradisionta relihion Katoliku. Agradesiyun i motmut na sensian respetu gi halum tautau-ta siha guine na petlas.

Magahet na i kustumbren man-ñgiñge` sumen mauleg gi inechan sensian respetu. Fitme na ineyag saludu gi man-amko` niha. I ma`ug na sensian respetu umesablese sattun na inafamauleg gi entre unu yan todu! Sensian isla!

Tiau
Masuetteyu` tiau ginen un` talayeru. Hana`eyu` tres puñu` para kelaguen-hu. Dispues de huna` gasgas hu fogsiye lemon riat yan tigise doni` sali. Abreganas para amotsan talo`ane.

`Nai mattu i tropa ya hasoda` gi kahun ais magpu` kontodu lisayun talo`ane. Lau haf` hit tachogue `an familia. Latgaye! Ai i bisñietu kanu` niniha ni kelaguen. Hu sañgane tatan niha na u eyag tumalaya para kelaguen i boys.

Sunidu
Hu apprubecha mañgge` gi laptop mientras hu kakanta un` sunidu ni hagas in` kakanta yan mañeluhu antes.

Ti huna` fonhayan pot esta mesgu lagu` matahu `nai hu hahassu i mañge` na dinaña` mame gi un` popblen guma` gi Lali Fo. Gi halum tinaya` in` usune maseha kineman kañgkuñg para u guaha fina` katsu gi estomagun mame.

Magahet na gi hilu` minesñgun gi halum tinaya` siempre un` soda` kampu humaguñg. Makat na karera gi kañadan miserapble na pinepble. Ti hu komprende taimanu na in` ipus ayu na mattiru.

Gi hilu` bendision i Saina adumididi` in` seda` mas ginefsagan mame. Diberas makat fina`pus miserapble na popble. Bali mangagau ayudu ginen i Nanalibreta.

Mit grasias lokue` na fitme man-makreansan mame. Ni unu inna` chatsaga para bai`n fan libianu. Manu i guaha ayu in` siñgun. Adahe na amotsan hanum grifu hu daflogue antes. Pinepble!

Namase`
Para i man-pinepblen mame antes, huñgan guaha mas man-namase` ke hame. Sin inbatgu ni unu sumeha gi inaligau mantension familia, diariamente. Todu muna`e animu este na nesessidat pot satbasion.

In` chage dumalalag peskadot. In` usune man-e`hatsadun manog yan ayuyu gi halum tanu`. Kontodu umañg hu kone` ya hu katdun niyog para totchen mame. Paire piot ya mantika abune`ña! Ai na sopas yan hinegsa` maipe.

Minesñgun
Pot malofanyu` gi didog yan miserapble na pinepnle mina` hu komprende yan agradese i asuntu, pahina pot pahina. Sumen makat na fina`pus. Hoñgeyu`!

Kontodu faha` niyog in` usune para senan mame sa` ayu ha` guaha gi tatten guma`. Magofyu` ni minesñgun mame gi halum tinaya`!

Yangin hanum grifu guaha para amotsa yan sena pues ayu ha` in` usune! Man-deskansa ham dispues sin neñkanu` gi estomagun mame. Mit grasias gi Saina pot todu i bendisioña.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.