Casino giya Japon
I kongresson iya Japon (Diet) ha tutuhon umina para ma-establesen casino gi tanu` niha. Este na diniseha pot para u tagam kase 26 miyon na koblen man-riku dimas de umagasta otru lugat.
Este na kinalamten mas ha utut appottunidat adelanton industrian casino guine. Dispues, mas listu Japon gi todu kinalamten para u asegura na tai achaigua este na industria desde tutuhon.
Mafattu seriosu asuntu siha gi hinasoghu haf` otru guaha na klasen industria fuera ke sessu ta guife kulan satbadot todu i chinatsagata tat kumu casino.
Makat na kontrariu dispues de malagnos kase $7 biyon pesus na fondun fiñkas ni salape` ginen hiyuñg. Desde 2005 taya` tumalag halom dañkulu na planun man-inbette fuera ke man-malimitte gi pahinan gaseta. Mas mafondu ekonomian i tanu` gi mismu tiempu.
Macau yan Japon man-lodu` fuetsan kahan niha, mientras mas menos keblen Marianas gi papa` sumen chafleg na ekonomia.
[B]Kinentran sentimentun publiku[/B]`Nai ha muebague` i publiku ya ha pega gi fina` plebiscite asunton linahyan, haf’ mohon signifikasioña este na kinalamten yan resuttan botasion?
Na ti magahet na ha chule` pot taya inañgoghoña gi disision lehislatura? Pot dos biahe ha punu` asunton casino gi fina` plebiscite. Haf` ti in` kemprende gi klaru na sentimenton publiku nu este na attkulu?
I sentimenton publiku mas klaru yan asegurau ke disatenteria ni umatrebe ti rumespeta disision publiku ginen dinaña todus. Debi tafanue` este siha na membron lehislatura na taya` kampu para oppan na disatenteria gi satton yan klaru na mandatun publiku.
[B]Mattirun Diskuidu[/B]Silensiu finatton lemlem tautau `nai sige hu ebalua finapos-ta espesiatmente i didog na pinadesen familia gi katkuet sakudida. Tat ti mamadedese guaguan gaston linala`. Todu mañichichi` maseha manu guatu piot giya Tinian yan Luta.
Makat na kontrariu ni taimanu na atlibesmu. Megai mampos pinadese punta pot punta. Kuestion: Haf’ bidan niniha i man-ma-elihe para u bira miserapble ni ma-impeña gi tautau pot diskuidu? I mas namatman i kulan mohon otdinariu yan felis i finapos tautau ni man-mamatmos gi halom aplacha` na sisonyan miserapble. Pot dios dalai este na diskuidu!
[B]Pañgpañg Napu[/B]Kulan makayun establisau na chalan todu hinerasion desde hoben, mediu idat yan `nai man-amku`. I uttimu eskalera, sessu mabisita i gima` Yuus desde misa, fina` lisayu, interu, lukau, nobena yan selebrasion patron soñgsoñg.
Manñge` na dinaña sa` kanaha` todus man-gai pinadese desde daibites, putin tomu yan dinalag, chenot korason, chatmata, yan chatfitme fangu`ot kanai niha `sino mamokat. Hu sen agradese i to`a, pasensia yan antau na konbetsasion ginen todus. Un` manadan chaleg gi hilu` grasia.
Hu gacha` unu hagas pitbetsu na ha e`eñgulu` un` bonitan hobensita. Hu faisen haf` gaige hinassoña. Chumaleg ya ilegña, “Ai, Iku, kulan madiliñgdiñg telefon. Guaha `nai hu oppe, guaha ha` lokue` `nai ti hu oppe”. Pindehu!
Dispues hu batbaruye un` biha pot che`chu` kasamientu. Guiya lokue` duru chumaleg na `an mattu, paire. Pa`gu `an appenas, pues parehu ha` yan nigapña, taya`!
[B]Chat-regalu ginen CUC[/B]`Nos kuantos años malofan desde ke hunae` i CUC $3.5 miyon pesus para uma-aregla i makinan elektrisida gi Lower Base. Ensegidas humalomu un` kompania ya ha katsu nesessidat kanet pot para uma-aregla i yinireta` siha.
I makinan kandet esta 35 años idat niha. Amku` i makina siha ya dudayu` kau malañgag mañgalamten otru siñko `sino dies años. Ti apmam yan pa`gu siempre u homhum i tanu`. Mientras tantos sige ha` man-mana`yan hit mas apas kandet pot dibin CUC `nos kuantos miyon pesus.
Yangin ti mana` praibet i CUC (privatize) pues mas guaguan na kobransa para tafan makobla desde otru sakan. `An mana` praibet, pues siempre u halom un` kompania ni siña umaregla i sistema sin u hatsa apas kandet. Gaige este na asuntu gi representante-ta gi lehislatura.
***
Che`chu` pitbetseria `in saragate` un` talayeru. Sige prohimu kumahat mientras in` areregla lokue` i mechan dikiki` na dinamita. `Nai ha katsague` sumehan ñaihon. Gigon kumahat ta`lu `in dagau i mecha. Diberas ha tira talayaña ya kontodu guiya. Esta a`asu `nai sige chumatfinu`. A` Saina!
***
Ha faisenyu` amiguhu Magoo haf’ na sige ha` mas guaguan i kandet, fektus, gaselina, yan otru siha nesessidat familia. Tihu tuñgu` umoppe` sa` kontodu guahu mañuñufa` gi halom mattirun tiempu. Pues pot chaleg hu achetge na uniku remediu i para u para humaguñg. De dios!
***
Man-espipihayu` lusuñg yan gachoñgña achu` guleg pot guaha `nai hu tañga linemog sune yan lemai. Sumen makat na achu` ya maseha ta soda` guaha na maulegña ti un` imbelekeruye `sino mana` dinalalag hau. Po`lu dialu. Tanai sisida para bai` maguaguadiñg gi lemlem tautau pot hu chule` kosas antigu ni ti iyoghu.