Maletken dichu asuntun Fondu
Sige hit man-liliku’ gi oriyan kareta. Todus mañasauna gi inaligau yabi. Lau hagas gaige i yabi gi sagaña. De dios mihu na rimulinon inkabukau che’chu’ patgon!
I sustansian i husasañgan pot maletken haye gai diskuidu na mañogñug i programan man-ritirau ‘sino Fondu.
Ha apunta kabales i administradot i Fondu as Señor Richard Villagomez na pot megai sakan man-malofan ya ti man-apase administrasion ni obligasioña ni mafanana’an “employer’s contribution”. Mama’ hogsu’ Puerto Rico Dump este na diskuidu. Esta kahulu’ gi $300 miyon pesus i dibin gobietnu.
Inipos na checu’ tramposu para umafa’ segni (blame) i nuebu na lai ni munana’lu direchon man-ritirau mañgeha gi kotte. Yangin un’ isague maseha haye, siempre un’ kineni’ haom gi kotte para u reskata direchoña. Ha danche buena si Señor Villagomez i fino’ña lau sessu maletkie lokue’ i asuntu pot mina’añau.
Lau kumu kada dia mañañgon i gobietnu na u tutuhon man-apase sa’ guaha katsun satton na apas dibi maseha adumiddidi’.
Yangin kontodu i administradot yan board para u makontra direchon man-rirtirau mañgeha gi kotte, pues klaru este na sentimentu na taigue interes niha gi linala’ man-ritirau soluke para u mapetsige mana’ atog i administrasion ginen obligasioña. Este na maña klaru na debi todus umaresigna siha ginen Fondu kontodu i board. Kuantos tiempu mas para ‘in umarastra i hinagoñg man-ritirau?
Guaha lokue’ tumatitiye este na malabida: Guaha un’ aktu ma-introduse para umapega apas obligasion gi apaga’ man-ritirau. Era, para u mahatsa mas apas ginen i membru para hita ta apasiye i administrasion ni hagas ha fatañgaye na obliglasioña. Tailaye na pinetsige ya siempre bai’n ina mas este na prinipone ya bai’n na’ para sa’ sage’!
Guaha minapotña in’ pega klaru haye umesague i Fondu? Na ti magahet na i administrasion i ti umapase kuentaña na sumen bahu pagu in Fondu? Makat in’ sañgan yan inna’ oppan i minagahet?
Haf’ posision i board gi mapropopone na hatsadan apas ‘nai i membro para u inapase dibin administrasion talu? Fan gai mamahlau! Mampos man-trampusau hamyu gi asuntun man-ritirau. Este buente na in’fa’ segni i nuebu na lai sa’ taya’ esta otru lehitimu na asuntu ‘nai siña tehni i mueye’ na te’lañg miyu.
[B]Otru asuntu siha [/B]Mampos kadada’ attensionta. Ti mauleg este na señat sa’ seriosu na chetnot i hamalefa yan kadada’ attension-mu.
Pot ihemplo: Ma-apprueba lai ‘nai ma-establese komission para ta ta’lun bumesita i relasionta yan America. Kulan mohon dañkulu na linache guaha yan federat. Lau i dichu finatsu gaige giya hita mismu.
Ni programan Fondun man-ritirau ti siña ta satba ya para ta atrebi hit umatan mismu finatsotta? I puntu: Gaige lamayot patte gi chatdisision siha gi manera ‘nai ta dispopone asuntun linahyan. I kontratan i Covenant petmanente. Todu atkilon tanu deste Tinian, Mendenilla yan otru lugat, ti siña tatulaika sa’ gai tiempu ennau na patte estake para u siña mata’lon manegosiu.
Gaige problema giya hita mismu. Ti komprendiyon haf’ man-listu hit sumogne i federat ni linachita siha. Un’ ratutu ha’ ta sodae’ defektu i malabidata mismu. Lau mattu gi man-ñaba’ hit umatmite linachita. Guaha merituña i asuntu lau sotta ya i man-edukau na famaguonta u pinetsige gi halom 20 años na tiempu.
***
Estaba un’ papet gi ligan unu gi hagahu ni ilelegña, “Ta prepapara futtunata ginen guinifita pagu”. Sigeyu’ chumaleg tuyan sa’ para todu i gaseta pot maribahan pottanmonedan Marianas, dudayu’ kau guaha kampon man-guife ‘nai kohu i kaha. Maletken asuntu, huñgan!
***
Este politikan dikiki’ na isla guaha ‘nai inipus fotte huegon niha. Era mafaisen un’ amku’ para u bendise i lamasa antes de umatutuhon i kombate guihe na pueñge. Todu mauleg tinayuyotña estake mattu gi uttimu ‘nai ilegña, “Ya unna’ fan mapede todus ayu siha i mangaige gi otru banda!” A` Saina!
***
Mamaisen si Magoo hafa ayu i masasañgan Sugar Daddy? Guiya este i nuebu na modun che’chu konkabidu ‘nai i famalaoan ha ayeg un’ balaku ni mikeble. Ha atuñgu’e ya ma-madulog kañgrena. Dispues manae’ salape’ña $100 pot setbisioña. Matman pues ilegña, “Saña pitu si Yuus”.