Proteksion Dueñun Tanu’
Guaha fumaisenyu’ kau ti hu lie’ i proteksion gi papa’ Attikulu Dose gi probision konstitusion para famaguon iya Marianas? Sin ta atisa mañan impetu, maila ta atan hafa ilelegña este na probision taimanu ‘nai matuge’ pagu.
I Attikulu Dose ha chule mediu gi propiadatmu ya gi mismu sakudida chinema’ hau uttimu disposision gi tano’mu.
Kau propiu i para un’ masañgane esta’i uttimon linala’mu na ti kapas hau dumisponi tano’mu ayu mina’ mauleg un’ sustene i Attikulu Dose? Na ti hagu ni dueñon tanu’ mas kapas dumispone tano’mu?
Hafa na proteksion guaha para i famaguonta ‘nai esta ha’ guaha ti man-kualifikau man-gai tanu pot esta menus ke 25 pot sientu haga’ niha Chamorro ‘sino Karolinas?
Haf’ taimanu na mana’ kualifikau i tai haga’ natibu ya i prefektu gai haga’ madiskualifika? Na ti i proteksion debi u fofona’ i prefektu gai haga’ finenina guine na asuntu?
Kau dinanche i para ta displanta futuron famaguonta pot lache kinemprendetta hafa sustansiaña i Attikulu Dose? Pasensiaye ya unna’ ma’agim hau tumaitai hafa ilelegnna i presente na areglamiento gi papa’ Attikulu Dose.
—
Mattu gi sumen taya’ nina’ siñan pottanmonedan familia na esta ni para ta tagam i finatton nuebu na haane kulan mohon un’ dañkulu na estotbu.
Ni primuhu talayeru ti ha atanyu’ ‘nai hu upus. Dispues de ha rikohe talayaña, umahnanau para i kareta ya ha yotte halom gi santatte dispues ‘nai ha kaikaigue’ para i gima. Hu faisen haf’ na tiha pula’ kinine’ña, ilegña, “Hmmm! Ketu prim sa’ gigon tumalag hilu’yu’ malachai magagau tinampeghu tiau yan sesyun”. De dios mihu!
—
Dispues, umasudayu’ yan otru primuhu ginen i gualu. Hu señas para bai’n kuentos un’ ratu. Hana’ liliku’ kalulotña na esta i birada. Era, mamua matan nika ya debi una’ fattu gi gima antes de u masiente ni man-amiguña siha. Magahet, na debi ha’ esta tafan faye ‘nai guaha dididi’ suette para sentadan familia. Gigon unna’ geftau hau ni manñge chalegmu siempre hagu dada’da’ gi uttimu!
—
I plantasman chinatsaga gaige gi todu apusientun familia guine. Ayu mas man-sinasa’pet i mañasaga Luta yan Tinian. Mas guaguan i presiun fektus siha gi dos tanu. Mas guaguan lokue i gaselina ke iya Saipan.
Todu pot todu doble presiun nesessidat siha gi dos islas. Esta i asuntu mattu gi eskaleran emerensiha ya debi i man-ma’gasta u fañgalamten ya uma-espihaye ausiliu i tautau siha gi dos islas. Pot fabot sa’ mattu papa’ gi fondun tañke i pinadesen familia siha. Hafa mohon? —
Dose na membron lehislatura man-bakasion giya Palau gi talulu’ gi chubaskun taya’ salape para fondun programan scholarship. Ahe’ ti para ta choma’ disposision niha. Lau dalai magahet ya para umahasñgon man-pasehu gi talulu’ gi halom didog na pagyon hai’las?
Huñgan megai mañaina man-ginitus haguan haga’ niha pot un’ chinatsaga gi ma-añgoñgoghu na ayudon salape ni eskuelante siha guihe lagu. Sa’ yangin mohon suffisiente abisu malagños pot chinatsagan fondu, ti umasusufa’ pagu i mattiñgan man-e’ensinahyau ausiliu.
Mauleg lokue u guaha kinemprende pot direchon famaguonta man-ma-eduka. I konstitusion ti ha inklusu edukasion kelehu soluke elementariu hulu’ esta’i dose gradu. I tetehnan obligasion kada familia ‘sino mañaina. Klaru este na probision gi papa’ i konstitusion iya Marianas.
Debi mohon lokue i lehislatura de u atan kabales gi hilu antau na eskalera kau propiu i para u apprueba un’ programman scholarship ‘nai mampos asegurau futtunaña. Mas chatsaga i tanu mas lokue’ appenas man-hugagandu poker i tautau siha. Mananana na maribaha dañkulu i rinikohen tax ginen este na industria. Makat enteru kinalamten Marianas na biahe. Tinaka’ kase 20 años antes de u guaha lalagse’ na kinalamten ekonomia guine.