Katman Kabron

Share

Inipus katma yan silensiu i tanu`. Estotbu este pot ti otdinariu gi tautau-ta man-mamat kilu sin motibu. Haf` mohon umestototba ha`anen niha?

Gaige este na chinatsaga gi monedan familia!

`Nai taya` salape` gi pottanmonedan familia siempre mamatkilu i dos saina ya makonsidera haf` uttimu siña. Makat na kontrariu i mantai kampu umalibia asuntun familia.

Kanaha` 15-mit na empleau man-mamatmus gi suetdun popble (poverty income and below). Mas man-maluñu` ha`anen niha `nai mahatsa suetdun niha i republican 80 pot sientu!

Makat na laimi i betsan niha finenina ke nesessidat mayotmente ni didog man-mamatmus gi fache` pinepble. Nuebu na heñiu i mahasñgun ma-upus pinadesen mas man-chatsaga.

Dispues, i siñku pot sientu na pugi para empleau siha trabiha mediu masede nu este na administrasion. Haf` dumiteteni mana` komplidu este na subida?

De Dios: Lokue`, estotbu i para ta huñgug na man-espipiha dueñun casino guine inbestasionistas (investors) giya Japon ume`efondu. Na chatsaga este na infotmasion sa` keha na ti fitme hinanau este na modun industria guine.

Mauleg na dañu para u fuegu gi megai na tautau tat kumu 3,024 na man-ritirau. Lastima i mañiñila` i kandet lau taya` tautau gi gima`!

Belan 80: Dañkulu na bela guaha gi hegsu` I Deni` pot hatsadan suetdun man-ma`gas 80 pot sientu. Man-a`añañgun na muñga madiskute i 80 na numeru pot no umasiente gi señgsoñg siha. Diberas! Finu` i kuentus hagas malagnus i katu gi kestat.

Kase siña tafana`an “katman kabron”, era matuñgu` malabidan niha lau mafa` inosiente siha ni disision kontra megai na empleau guine.

Ti ilelegta na muñga hatsada para manma-elihe. Lau haf` na modun kuentas inna setbe na 80 pot sientu in` hatsa hamyu?

Guaha kase 15-mit na empleau gumagana mas tagpapa` na suetdu (poverty income and below) ya in` lañgag umupus nesessidat familian niha?

Na ti in` anunsia na guaha adelantu gi ekonomian i tanu`? Malag manu ennau na adelantu na taigue gi monedan familia siha? Hamyu` solu man-inaminasa ni kumahulu` presiun nesessidat siha?

Dispues, memegaiña gumagana suetdun popble (poverty) ya in` chenig ñaihon gi un` banda pot para in` na lamegai mas betsan miyu? Tailaye na disposision `nai i gai fuetsa politika la`la`, i tai nina` siña mas maluñu` gi sisonyan didog na sapet yan chinatsaga. Lastima i inañgog-hu!

Tradision: Kuttura i modun linala` tautau maseha manu na tanu`. Sumasaunau liñguahe, relihion, neñkanu`, linala` komunida, disposision tanu`, kontodu trahe, dandan and baila.

Gi mismu tiempu, kuttura matulalaika gi inasoda` natibu yan otru rasan tautau ni man-mattu mage Marianas. Konrespetu man-asede hit inana`en kuttura kau hechuran neñkanu` yan otru siha akseptau na kustumbre.

Ha obligayu` un` kuestion: haf` kutturan Chamorro?

Lamayot patte mau`udai kuttura-ta gi liñguahi-ta. Estague` solu sahyan ni umesgaihon manafitmen kuttura gi todu modun ekspressiu yan pinetsige.

Hana`e mas asegurau na pisu i kutturan relihion katolisismu guine ni mas masimientu gi linala` tautau-ta siha. Areglu mamta` gi mauleg na relasion `nai motmut respetu yan ina`ayuda entre unu yan otru.

Metgot trabiha sensian komunida gi natibu mina` man-a`arikonose hit bes enkuando. Ni unu madiñgu gi santatte.

I Chamorro makat mayeñgyuñg gi lugatña pot desde 4,000 años antes de finattun segundu tropa hagas gaige guine siha na petlas.

Kuantu na nasion kume destrosia modun linala`ña lau ni unu felis. Maseha silensiu lau mesñgun si guelu yan guela sumusteni kutturan yan tradision Chamorro.

Ha sustene linala`ña gi usun tanu` yan tasi. Tatnai man-estotba gi otru pot para una` gefsaga-gue`. Kontentu gi bendision nina`en i Saina.

I tradision natibu sufisiente gi disposision ha`aniña segun i man-matugi` na estoria siha gi fina`pos tano`ta. Ta`lu, ni unu ta estotba para tafan adelantau gi hinanau-ta. Gaige gi sattun na disposision man-mofo`na.

Naturat na relasion ta establese entalu` tanu` yan tasi desde antigu na tiempu. Maseh menus usun tanu` para gualu` gaige ha` usuña kumu lugat familia. Un` lugat ni todu numa`e dignu, onru yan ma`ug na memorias pot tutuhun pisun kada unu.

Kanaiña: Hu konfitma i finu` man-amku` pot “mauleg kanaiña”. Guaha mana`e kanaiña mananum, umesuette gi halum tanu`, yan otru siha offisiu. Mana`eyu` chenot man-raya gi papet!

Huli`e unu mauleg mananum desde choda, kamute, mendioka, sune yan gulusina. Tat tinanomña ti manogdcha` gi halum sais-dies mesis na tiempu. Hu rikonose tinanomhu choda gi tatten kasiyas manog. Ni hagun sinisu taya`. Hu tomba ni kuha pot na`mamahlau.

I otru, achog kantun unai mañgoni` ayuyu. Hu chage tula noche ume-ayuyu gi taduñg halum tanu`. Ni unu! `Nai guiya humanau kontodu man-yomug manug hatsadu ha kikilili` guatu gi lanchu para katdun mame. Dios mihu!

Finu` biuhu, ti un` mana` tailaye lau ti un mana`e. Desde ayu kontentuyu` kumusuneru! Ti todu manmaregalu naturat na nina` siñan ginen hilu`.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.