15-Mit I Dichu Numeru!
Kase 15,000 na empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. I suetdu gaige entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan.
Baratu i pagamientu kontra gastun nesessidat familia siha guine na petlas. Tres buettas i gastu ke fuetsan moneda. Figan na sapet gi familia siha!
Gi mismu tiempu, ti siña ta sogne i manma-elihe pot probleman mas ke 40 añus na chinatsaga ni maletke ni man-mofo`na na offisiales siha.
Huñgan, dichu i asuntu ni debi uma-ina pot dañkulu na fondu ha nesessita. Ti menus ke $650 miyon pesus este na nesessidat. Estague` i dichu chanda (challenge) ayudu gi 15-mit na empleau.
Magahet na sapet yan sumen nachatsaga gi familia i tinanahuñg chigu`an para nesessidat niha. Malofan-yu` guine na kañada mina` hu komprende kabales hafa fina`pus un` popble na guma` familia.
Diberas, esta na`fañotsut i didog na pinadesen ha`ane. Kontodu uttimu hilun esperansa malagnus ginen fuetsan hinassota pot dichu nesessidat gi halum tinaya`. Sapet na mattiru gi halum guma` familia.
Maseha fotte na figan sentimentun popble siempre ta soda` dispues ginefsagata gi fiet na pinekat-ta gi halum “hatdin yine`ase`” i Saina. Solu satbasionta pa`gu!
Apas: Esta na`bulachu para i familia `an man-atotpe apas guma`, kareta yan otru siha obligasion gi un` sigidu gi mes. Ti namagof `nai chumichichi` pot ti nahuñg chigu`an. Hu dimemoria pot sessu in` fagcha`e antes parehu fina`pus.
Mientras guaha ayudun para lamasan sena taya` fondu gi moneda para otru nesessidat tat kumu magagu yan trastes eskuelante siha. Ni mona ni tatte na pinadese. Pinadesen suetdun popble!
Sin imbatgu mabatbaruye finaisen ayudu gi otru membron familia pot presisu na nesessidat famaguon. Mauleg sa` mangeftau sensian ina`ayuda gi tautauta gi dichu nesessidat familia. Suetdun popble i dichu asuntu na sakan!
Japones: Hiniyuñg Japones ginen Marianas dañkulu siknifikasioña pot halagnus lokue` fiñkas niha guine. Haye otru mas riku na nasion gi oriya ke Japon? Lau manginacha` I Boysis manlolosus gi mañgun kareta. Dios mihu!
Tantu ta trata kulan si kopas ha rikohe trastes niha ya man-hanau. Kulan mohon guinaifen mañglu ni pinilota na fresku. Gai finigan i tatatte na mañglu`! Manu mohon `nai para ta suda`e katsun fiñkas ni humuyuñg guine?
Konsensia: Kada unu mehnalom gi asuntu siha diariu. Un` bos gi konsensiata ni munana`e hit señat `sino mensahe haf` mamamaila`.
Magahet na metgut sensiag-hu guine na patte. Hu sesiente todu klasen fina`pus kontodu espiritun man-mofo`na. Ti umahñau mana` fañiente-yu`.
Achog siyan sufa gi sala hu tuñgu` ha` `an guaha matatachoñg guihe. Ti bai hihute ni ti bai estotba. Guaha rason na gaige gi fihonhu. Espiritun man-mofo`na! Fanna`e orasion sa` buente ayu na man-mafattu pot nesessidat tinayuyot.
Suetdu: Mientras in` hahassu i asuntu gaige 15-mit na empleau ni gumagana suetdun popble gi halum fache` sisonyan chinatsaga.
Guaha kampu para uma-adelanta ha`anen familian niha? Asuntun nesessidat halum guma` familia ni mamatmus gi fache` baratun suetdu.
Sumen makat na estau pot memegaiña besis `nai ma-usune hinanau ha`ane sin sufisiente fondu para nesessidat niha. Na ti kualidat linala` familia obligasion miyu guine na puntu? Gef atan sa` didog pinadesen familia pot suetdun popble! Adelantu obligasion miyu!
E`Suette: Puede guaha otru la dañkulu na kinalamten ekonomia ni siña muna`e hit esperansa gi bandan aduana para setbisiu siha. Silensiu i tanu` pot finattun ha`ilas! Nachatsaga!
Makat na kontrariu hiniyuñg $7 biyon na fondun Japones ginen tano`ta. Manu `nai para ta soda`e tahgueña este na maliñgu? Gi mismu tiempu i hu añgoñgoghu na kinalamten bisnis kulan silensiu pot taya` masusesede fina` adelantu. Mas appenas fondu para nesessidatta gi taiguine na pinadese.
Siña ta chansa hinalum Chinu lau tai fondu taiguihe Japones. Japon i mas riku na nasion giya Asia. China mitinane` pot guaha mas ke 1.2 biyon tautauña ni debi una` fañochu diariu.
Kuttura: Mauleg in` adiñgane famaguon miyu, piot i mangai familia, na u adahe monedan niha piot gi finattun tiempun ha`ilas. Tat ti u pinalala`e mattirun este na chinatsaga. Didog yan te`ug na biahe.
Gaige mas obligasion gi nanan guma` ni dumispopone hinanau i tropa diariu. Ta diseha na u felis gi todu disposisioña pot interes todu. Tat mas attendidu guine na patte ke nanan guma`. Sattun gi inadahen nesessidat kada unu.
Seguruyu` lokue` na ti man-diskuidau hit gi usun liñguahita yan disposision propiadat familia. Tatnai huhuñgug diskuidu guine na patte. Poresu na hu añgoghu disision familia gi propiadat niha. Namagof i mansattun hit gi hafa iyota entalu` liñguahe yan tanu`. Kutturan natibu!