Hinemlu` Natibu

Share

Pot tres semana, todu i man-halom gi Emergency Room (ER) gi CHC puru probleman pot putin pechu. Entre e`salau yan a`gañg na uguñg mientras mafattu i mediku.

Afañielos, gaige este na chetnot gi sentadan natibu. Sige ta daflogue ma`asin, mantika yan tinilada na mames, sinparat. Sige lokue` ta omentaye muna tailayen maisa hit ginen man-dañosu na bisiu—mama` yan chupa, yan kontodu maneska. Naturatmente na sige pumotpot haga`ta mientras i mantika ha tutuhon humuchum gigat korason-ta.

Ni unu mafañagu yan chetnot gi halom haga`ña ni umanog dispues. Gaige haf` para un` padese gi oriyamu piot haf` un` offisiona deste neñkano` yan bisiu.

Ahe` ti hu keke dispone ha`anen miyu. Lau dididi` na inadahe siempre u adelanta mas hinemlo`mu gi karera mona. Mas menos atburotumu deste minalañgu yan gaston hinemlu`.

`Nai tumo`la i Chinu

`Nai sige si Presidente Obama lumiliku` giya Asia gi mapos na semana, un` titige ilegña na kase ha rikononose haf` na `an tumo`la iya China todu man-nanañgu.

I man-ma`gas Marianas man-mamatmos lau hombre ennau man-e`esalau “Kuantu mas papa` malago`mu para bai lumos-yu?” Dios mihu!

Klaru pa`gu na man-tai konsensia moralidat i man-sabiun hegsu` I Deni`. Taya` mas marikononose kau esta humalom kestat betdi ni para uma-usa gi este na eleksion.

Unu konsueluhu i gaige ha` lokue` i federat na kumakahat gi san-tatte ya sige ha kula hafa masusesede guine. Ai, mauleg na gaige federat `sino man-malatigasu hit lala`la`.

Gastun Lina`la`

I gastun lina`la` guine kahulu` 20 pot sientu mientras i sueddon tautau siha sumaga parehu pot mas ke dies años na tiempu. Mampos mapua este na pesadot `nai mas masa`pet i publiku gi katkuet lugat. Mahatsa i kandet, presiun fektos, yan apas hinemlu` mientras i sueddu mama` simientun sirasimi` gi halom paip (pipe).

Este na pinadese finañagun diskuidon i man-gaige gi hegsu` I Deni. `An un` kuestiona man-lalalu` pot un` pega gi me`nan matan niha asuntu siha `nai madiskuida siha. Ke lau hamyu man-man-hula` para in` chegue che`chu` linahyan. Kau uttimu suspirus gi nina` siñan miyu pot casino? Kau pidasun katne `sino lateria i tanu` Saipan yan i tautau siha? Mañge konsensian miyu gi este sumen sentidu na asuntu? Mattu gi sumen na`mamahlau i na`tatah na che`chu` muron!

Siempre bai` pasalista na`an balakon casino gi pahinan gaseta para todus antes de ha`anen botasion. Siempre marepite finapos eleksion 1979!

Disision Muron

Buente mapo`lu kumu ignorante i publiku gi asuntoña siha na mahasñgon maplacha`e asuntun casino. Yangin un` botasion siña kasse man-adispensa hit pot ti mahasñgon. Lau dos biahe i publiku ha chule` i asuntu pot tai` inañgoghu gi lehislatura. Hafa gi “dos biahe” ti in` kemprende?

In` hassu hafa masusede gi 1979 na eleksion lehislatura? Sin ditension todu man-mabalen eksobiya i man-sabiu ni fuma` bachet siha. Mauleg ta repite este na etsisiu na Nobiembre.

`An tai respetu hau ni klaru na sentimentun publiku, pues tai bines hau matata`choñg gi puestu `nai tai kinemprende hau pot satton na areglon linahyan.

Haf` Lastromu?

Hombre i deñgdeñg gai lastru. Libianu un` li`e ginen manu yan malag manu. I pinegaña na lastru ha signififika finaposña.

Giya hagu kumu representanten publiku, haf` sustansiau na lastru pinegamu ni magahet na ha adelanta dañkulu i linala` i tautau siha gi señgsoñg? Siña i man-sabiu ma-oppe este na kuestion?

***

Pinasensia kulan tuhu` hanom papa` gi hilu` achu`. `An unu ha` tetti todu felis. Gigon sinparat pinidoñgña siempre mama` madog gi achu`. Estague` fuetsan pinasensia.

***

Ti baina` dinanche linachen otru piot sa` kontodu guahu lalache. Finenina baina tunas maisayu` sa` ginen ennau `nai mas klaru huli`e na parehu ham tautau. Pas gi ha`anen miyu!

***

Ilegña finu` Chinu na yangin para unna` tailaye i otru, pues na seguru na un` guadog dos hoyu: Unu para guiya, i otru para hagu. Kasse dinancheña `an ta petsige yine`ase` yan inasi`i. Siempre todu atmos banda humanau gi pas.

***

Maulegña lache gi dinanche ke dinanche gi lache! Disision casino i tatatte!

***

Paire i finu` Chamorro sa` solu liñguahe `nai siña un` punu dos biahe i tautau: Hu senpunu`! Ileghu na esta i tautau dimalas, pues matai esta. Kau siña un` ta`lun pumunu` i matai?

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.