Pipinu` Na Sagu
Pipinu` i coronavirus na sagu! Pot este na man-masoyu` todu na u fañaga gi gima`. Este un` manera `nai siña ta pribeni machalapun un` pipinu` na sagu! Oppan na otden gi enteru i tanu` (elmundu).
Ni mediku timatuñgu haf` este na chenut. Pa`gu matututuhun ma-estudiaye haf` tinatteña na pipinu`.
I chenut ha saguaniye hanum i godes `nai chinema` humaguñg i tautau estake dimalas. Tai amot na sagu! Mas ke 18,000 esta man-pininu` ya sige ha` ma-umenta diariu.
Esta guaha 414,277 na tautau man-tinatme mientras 100,000-mas esta man-pininu`. Dios mihu na dadau chenut.
`Nos kuantus estadu giya America matutuhun mahatsan mas hospitat pot ma-ekspepekta na lamegai siempre umana` fañaga pot man-tinatme nu este na sagu. Kontra gofes `nai makat i tautau humaguñg.
Mansuette hit sa` taya` nu este na pesti guine. Puede ti ha fagoigue hit i chenut pot pipinu`.
Este na asuntu ha papañgun hit gi bandan preparasion. Muñga na u fatoigue hit un` chenut `sino ira ya ha lachai muna` fangalileg hit gi halum fache` diskuidu.
Agradesimientu
Gi iran pipinu` na sagun coronavirus mangaige giya monana para u fan man-ayuda i mediku, infetmera, yan polisia gi haf` na gotpe pot nesessidat tautau-ta siha.
Sin ditension machogue che`chu` niha gi maseha haf` na iniguñg. Gi mismu tiempu siempre u bira siha tatte gi gima` dispues de todu. Kau makikilili` chenut ni unabes `nai mañeha gi offisiun niha.
Makat na obligasion ya hu nana`e kada unu Si Yuus Maase` pot sensian ayudu yan binatbaru pot tautau-ta. Puede ni unu u inaffekta chenut `an ha bira siha tatte gi gima` dispues de finagpu` cho`chu`
Asuntu
Diariu hu baba i Internet manaitai gaseta siha. Dos papet hu añgoghu: Washington Times yan Japan Times. Suffisiente gasetan enteru elmundu yan man-analisau na asuntu siha.
Hu pupulan relasion nasion siha giya Asia yan Japon. Mientras mauleg kinalamten industrian niha deste neñkanu` yan otru siha trastes, kontentuyu`. Atbansau Japon gi megai siha na asuntu. Kada nasion lokue` guaha na patte `nai fuetsudu.
Puede u fattu ha`anen Kinahulu` Jesukristo (Easter) gi hilu` felis yan namagof na selebrasion para todu mañgilisyanu. Makat na karera pot tafagcha`e tiempun ha`ilas. Mauleg tafan mamaisen ayudu ginen i Saina para hinemlu` unu yan todu.
Karera
Hu e` ekuñgug kau guaha nuebu na programan adelantu para i tautau-ta siha. Taya`! Adahe na man-hineñgañg i tropan hegsu` I Deni` ni mattirun un` pipinu` na sagu.
Mamaisen si Kilili` yan gobietnu ayudu ginen as Presidente Trump ayudu `an haluñu` hit i maribahan ekonomia guine. Menus kopble yan cho`chu` `an ha palo`pu` hit mas chatsaga na kinalatem ekonomia guine. Gi hilu` animu puede ti mattu i sagun coronavirus mage Marianas.
Lugat
Chathuñgug i amiguhu Magu pot lugat `nai ha mafañagu i chenut Coronavirus era giya Wuhan. Ilelegña “Luhan”. Huna` dinanche dispues lau ai na manadan chaleg pot luhan. Buente pot pipinu` ayu na sagu na ha tatpañge “luhan”.
Dispues ha akonseha-yu` pot umekuñgug, “Este guatu (guahu) ha ekuñgug este mage (guiya) a`paire todu”. Hu faisen haf` hinassoña pot sagun coronavirus, ilegña, “A`taya`, a`suha `alo`lu` este mage”. Hu infotma na taya` este na sagu guine. Ha fueguyu` tatte, “Muñga `afa` ediku (mediku) hau”. De dios!
Atlibes
Guaha dos lahihu ñietu na sumen atlibes kustumbren niha. I unu geftau i otru prefektu Judeus. Huli`e na i segundu debi bai adiñgane pot para bai komprende ginen mamanu kustumbren miskinu.
`Nai hu kuentuse ha apunta na `osungue` machuleguan sin mafaisen ni propiadatña. Hu komprende pot patgon ya geftau gi mismu tiempu. Hu fana`gue chochogueña `nai libianu ha gana respetun todu.
Bai rikonose dispues haf` adelantoña mamatinas fitme na disposision `nai ma-establese respetu achog entalu` che`lu.
Bisiu
I man-ayuda otru ni munesessita assistimientu ti maput ta kubre pot nesessidat. Lau taimanu un` justifika umayau `nai taya animu-mu man-espiha cho`chu`? Taimanu un` nana`lu inayaumu `nai ni cho`chu` hau taya`? Haf` mohon?
Lisayu
Mientras mamange`yu` huhuñgug gi radio tinayuyot lisayu. Hu huchum matahu manayuyot dispues `nai hu kontinua haf` hututuge`.
Tatnai fatta bisitasion espirituat pot estague` añklan ha`anihu diariamente. Ni u pagyu gi halum manloka` napu fitme karerahu para i puettu ni hu aliligau. Tatmas trañkilu na sentimentu ke fitme na galaide` espirituat.
Lokue`, diariu hu tayuyute maseha haye na kilisyanu ni madispone ni mattu gi hinassog-hu. Guiya este mafanana`an induthensia para ayu i manmofo`na ke hita. Na geftau hau sa` ti un` faliñgu gi kareramu. Finu` man-amku` haf` humuyuñg gi agapa` u ta`lu tatte gi akague.
Liñguahe
Hu ega` un` programan Chamoru gi television `nai todu umu`usa finu` Eñglis. Guaha `nai mana` fan man-hassu i man-e`ega` na programan Chamoru lau makontinua manfinu` Eñglis. Anog na ti matuñgu` liñguahen niha ni tampoku haf` masasañgan. Kase guahu i tatamudu pot hu e`ekuñgug tai sustansia na programa!