Finagpu` Ha`ane

Share

Sige hu abirigua haf` na este na lemlem tautau mampus triste sentimentog-hu. Señat suette pat haf` mohon? Siempre tali`e!

Era mamaya` hinassoghu gi pinadesen manadan familia gi halum didog na tiempun ha`ilas ni hinegse sagun pipinu`, coronavirus. Kau este na mampus silensiu i tanu`?

Magahet na sumen nachatsaga i guaha 15-mit na empleau guine gumagana suetdun popble.

Mauleg na kinatsu este ni kutturan ina`ayuda gi halum tautau-ta. Este na sensia sumede linibianu gi halum te`ug na chinatsaga. I gineftautau-ta kumonfitma inapinitiyen familia gi halum didog na mattirun ha`ilas. Tat pahina guine na fina`pus tautau tihu dememoria. Malofanyu` guine na kañada gi pinatgonhu.

Mauleg sa` guaha ayudun food stamps ni umayuda familia disiente na sentada gi lamasan sena. Gi sisienta siha na sakan sale ham de `in pañut mañglu` haya. Dispues `in gimen hanum grifu kumu sena antes de oran deskansu. Diberas!

Kastigu
I sagun coronavirus, pipinu`. Kastigu para ayu i esta mangai problema korason, gofes yan otru seriosu na pinadese.

Si Presidente Trump ha chule` i asuntun coronavirus ya guiya mumanda ma-estudiayen este na pesti. Fuera de pipinu` sumen chadeg ha chalapungue`.

Mauleg sa` umentalu` i federat ya puede masoda` amot este na pesti. Kontodu bisnis mañaunau gi pinetsige pot inadahen hinemlu` unu yan todu.

Taya` trabiha nu este na sagu guine ya puede tiha fatoigue hit. Makat piot para i man-amku`.

Abisu: Saga gi gima`! Suhaye lugat `nai guaha mas ke dies na tautau! Gaige obligasion proteksion hinemlo`mu giya hagu mismu!

Señat i chenut ha inklusu masisineg, mumuta` yan putin estomagu. Mina` pipinu` pot ha saguaniye hanum i gofes `nai chinema` i tautau humaguñg estake dimalas, segun i ripot mediku.

I chenut siña gaige giya hagu pot kuattru dias ya ti un` tuñgu` pot tai señat. Dispues un` tutuhun masisisineg, lo`lu` yan muta`.

Ayu mas u fan sinapet i man-amku` piot i mangai chenut antes de u fan sinagu. Tai amot este na pesti!

Ma-estudiadiaye ni mediku pa`gu lau tinaka kase dos añus estake siña masoda`e amotña. Puede lachadeg antes de una` fan dimalas lamegai na tautau.

Suette sa` taya` pa`gu nu este na chenut guine. Puede tiha fatoigue hit gi karera pot makat na kontrariu. Dispues, sige chumaleg si Magu na guaha ha` amotña i chenut. “Gimen manaloglug hagun kamachili sa` areglau!” Dios mihu!

Machum
Giya America todu aktibidat `nai guaha inetnun tautau mana fan para pot no umachalapun mas i pestin coronavirus. Guine, mauleg in` eksisia parehu na disposision pot no in` chansa man-malañgu ginen este na pesti.

Namanman na sagu pot masusesede doku` namaisa gi sanhalum tautau sin matatme. Pot makat na sagu na mauleg in` adahe man-amku` miyu gi gima` yan famaguon siha. Inadahe mas fitme na pisu `nai siña ta ataha este na sagu.

Mientras tantu, esta guaha siete mit manpininu` yan ochenta mit mantinatme. Makat piot gi ayu siha na nasion i chat-fitme sistema yan faisilidat hinemlu`. Lamegai siempre u fan dimalas ginen este na sagu. Adahe hinanau miyu ya in` suhaye inetnun tautau.

Man-amku`
Iya Italia (Italy) hana` para ayudun hinemlu` gi man-amku` ni esta mangaige gi idat 80. Ma-utut ayudu gi idat `nai mas te`ug nesessidat assistimientu gi man-amku`. Dios mihu!

Makat para i natibun este siha na petlas machogue fina` tailaye gi man-amko`ta. Ti este man-mafanague-ta mina` man-sattun hit umasiste mañainata. Dispues de todu ti apasiyun na sakrifisiun niha?

Namagof lokue` i inesgun famaguon guine na patte pot makomprende haf` signifikasion saina. Finu` man-amku, `an malagu hau libianu yan anaku` ha`animu respeta i mañainamu. Agradesiyun todu sakrifisiun niha pot para tamana` fan dañkulu felis.

Huli`e minesñgun nanahu gi halum tinaya` yan animun tatahu gi gualu` pot nesessidat familia. Hu tuñgu` na yayas lau sin parat pot para u tanum ta`lu un` troñkun choda antes de u homhum.

Huli`e si nanahu ha mattitgue` pot hame. Dispues de madispone tai minagtus tinayuyot-hu para guiya diariu. Sumen agradesiyun todu sakrifisioña para una` fan felis ham gi kareran mame. Mit grasias!

Sagu
Sagun Coronavirus kontodu cho`chu` entre ma-utut i ora `sino mahuchum. Komprendiyun i disision. Lau makat gi empleau ni gotpe ma-utut solu monedan famlia.

Sapet gi familia pot maribaha para apas guma`, kareta yan otru siha diariu na nesessidat. Un` ira na tat tiha sapet gi hinanau megai gi tautau-ta. Kontodu industrian bisita ha huchum. I pinadese gaige `nai hinichum lokue` cho`chu` siha gi hotel yan todu bisnis bisita.

Klaru na inipus paska na industria ni libianu mafondu pot sentidu gi haf` masusede gi oriya. Maribaha numerun bisita `nai inaffekta todu bisnis turista guine. Haye para u atrebigue` kumarera gi halum pipinu` na sagu! Dañkulu maribahan bisita ginen Japon, China, Taiwan yan otru siha lugat gi oriya.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.