Pipinu` Na Sagu

Share

I sagun coronavirus pipinu` na chenut mina` presisu sattun na inadahe gi hinemlu` todu. Ha saguaniye hanum i gofes estake ti siña i tautau humaguñg ya pininu`.

Mauleg sa` taya` trabiha nu este na peste guine. Pot pipinu` mina` mauleg in` adahe hinemlu` miyu. Taya` kampu para in` chansa diskuidu!

Hana hassuyu` ni pestin sarampion Haliman antes. Pa`gu i Coronavirus dispues gaige lokue` mafanana`an Norovirus. Dios mihu chenut elmundu. Puede umahnanau ti mattu mage este na peste.

Mauleg disision i gobietnu `nai ha choma` bisitan ginen iya China, dichu lugat `nai mafañagu i sagun Coronavirus. Fuera de makat para i tautau dudayu` kau talañgag umapagaye este na peste.

Maribaha

I fondun publiku gi todu nasion man-rinibaha lokue` na biahe ginen machalapun sagun Coronavirus. Todu bumiahe para otru lugat gi oriya manma-utut ensegidas pot para uma-ataha machalapun coronavirus.

I namanman i tai amot este na sagu. Trabiha i mediku ti masodada`e dulogña. Kase tinaka` ta`lu un` añu antes de u guaha amot para este na sagu. Poresu na mauleg in` fan sattun gi inadahen hinemlu membron familia piot i man-amku`.

Ha`ilas

Namagof i guaha sattun na inadahe gi magastan dididi` na moneda gi kaha. Kontra patten tiau na biahe para ta usune estake kayada este na malakondision hinemlu` ni umaffekta ekonomia-ta gi mismu tiempu.

I luserun disposision gaige gi konsensian kada unu gi manma-elihe. Hu añgoghu disposision niha guine na patte. Makomprende na mas na biahe menus fondu gi kahan i tanu`. Tafan asuñgun sa` hagacha` hit lokue` tiempun ha`ilas.

Propiu i tiempu lokue` para ta konsidera seriosamente maribahan mineduñg gobietno-ta. Guaha mas lai ta nesessita? Gi hilu` este presisu dos guma` lehislatura yan 29 na membro?

Yangin ta ribaha ya tana`e programan i tautau mas fondu na ti magahet na mas este na disposision benefisiosu para i tautau? Taimanu un` justifika manadan empleau gi gobietnu? Haf` na benefisiu para i tautau?

Mattu i tiempu `nai debi u guaha fotmat gi gastun setbisiun publiku. Obligasion i man-ma`gas ma-asegura na taya dispetdisiu. Pot chafleg ekonomia-ta na fuetsau debi ta adahe i dididi` na moneda gi kaha. Ha gacha` hit lokue` tiempun ha`ilas!

Na`mamahlau:

Lau paire umayau kepblen otru. Esta chumalegyu` `nai kontodu si Lusifet ha ayau. Dios mihu! Adahe para un` sablasus i ma`gas iya papa`!
Ayu gumu`ut attension-hu manu `nai umeyag inipus ke professionat na eskaleran dinage. De dios! Adahe para unna` fontun si Lusifet. Ilegña si Magu, “Adahe na man-parientes!”

Triniste

Ha gacha`yu` triste na oga`an. Sige hu taka` haf` na taiguine siñienteg-hu. Era, hu guife man-madispone na mañelu-hu na manmattu para bai marikonose kau felis ha`ani-hu.
Guiya este na che`luhu i hihot giya guahu `nai estaba guine. Diariu uma-aligau ham `nai umana`e ham konsuelu gi ha`anen mame. Hu sen agradese i grasiosu siha na konbetsasion, kontodu `nai man-hame mañganta gi barandan hagas guma` gi Lali Fo`. Bien felis!

Metgut

Sige famaguon mañ-afatta haye mas metgut na rasan tautau. Sumasaunau Urupeo ni humatme iya America yan otru siha nasion. Mamatkikilu i patgon Chamorro gi un` banda ni sige mabotlea na tai nina` siña man-gueloña.

Hali`e gi un` banda un` dañkulun achu` Taga`. Ha tanchu` na si Taga` muna` fattu Tinian ayu na achu ginen Luta. Ha pega gi apagaña gi halum taduñg tasi estake hana` fattu Tinian.

Ilegña: “Sañgane manainan miyu ya uma-uma yan `an `in lañgag chile para iya hamyu”. Ni unu chumanda fuetsan guelon Taga`.

Tane`

Gaige i radio gi un` banda pot infotmasion yan dandan. Humuyuñg dispues anunsiu gi finu` Chapanis.

Guaha mamaisen haf` ilelegña. Man-oppe unu, “Ti humalum i tiau yan atulai na biahe giya Oleai yan Garapan”. Ai de dios i sensian pitbetserias.

Mafaisenyu` dispues `nai ileghu na ti para u fanogcha` i lemai na sakan. (Chaleg). Lau dispues todu rumepara i silensiun tanu` gi taftaf oga`an yan lemlem tautau. Haf` signifikasioña este?

Ni guahu ti siña hu pega kalulothu lau na`chatsaga `an ta hassun ñaihon haf` mohon mamamaila`.

Bendision

Gi ma`pus na semana madispone un` amku` ni pumulan naftan lahiña sendalu pot 74 añus desde ke dimalas giya Iwo Jima. Ennau idat 101 `nai madispone i amku`. Tinayuyot para todu sakrifisiun lahiña pot para tafan libre kumu sudadanu. Tinayuyot yan mit grasias!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.