Haf` Mohon I 2020?

Share

Hu esgaihon halum i primet ora gi nuebu na sakan gi hilu` ginagau bendision na u felis hinanau 2020. Gi mismu tiempu mesgu` ñaihon lagu` mata-hu pot minesñgun todu gi halum todu modun mattiru.

Hu repasan ñaihon finapos-hu yan mañeluhu piot i esta man-madispone. Mit grasias pot todu animun niha. Ni unu sumeha man-aligau satbasion todu.

Ai na animu man-epañglau, ayuyu, manog hatsadu, umañg yan talapia ginen sadog sisonyan. Ayu `nai hu chage haf` sabotña talapia. Pot guihan un` kakanu` lau pau odda`. Fina`pus popble!

Enfin, adumididi` ta mueba hit guatu gi moseria pot mas libianu gi mantension familia ke che`chu` gualu` gi papa` somnag. Lau este na fina` adelantu humuyuñg dis-adelantu gi tinilaikan Navy esta Interior. Menus cho`chu` yan appottunidat. Mana`lu hit tatte gi gualu` yan tasi.

Uttimoña felis ginagau-ta separau na gobietnamentu gi haf` tagogosa pa`gu. Lamayot patte felis hinanau-ta desde 1972. I dikiki` na industrian turista sumustene kinalamten-ta esta pa`gu na tiempu. Sin este kase diariu mañaga hit gi gualu` yan tasi mediu petmanente. —

Animu: Maseha dispasiu i kinalamten cha`mu hinahalañg sa` naturat masusesede. Haf` no mamamaila`?

I primera asuntu i suetdun popble gi kase 15-mit na empleau siha guine. Debi u guaha adelantu gi monedan familia para u disiente kinalamten halum guma`. Siña mohon masatba este pat “not yet, already?”

Ta pulan este yan otru mansustansiau siha na asuntu para ta asegura na i disision siha benefisiosu para i linahyan.

•••

Kimasson: Dañkulun kimasson gi sanlichan na patte giya Australia. I lineka` asu kontodu pagyu yan hulu ha fotma. Mas ke miyon hektarias esta kimasson. Masita tres mit na sendalu para u fan man-ayuda umataha i dañkulu na guafe.

Puede chadeg mapunu` ayu na dañkulun guafe ya u bira siha i los probes tatte gi otdinariu na ha`anen niha. Mit pot mit na tautau dumiñgu lugat niha pot para umasuhaye kimasson ni esta guaha mas ke mit na guma` ha soñge.

Ti siña hu komprende ayu na destrosiu lau inipus dañkulu kontra manadan familia ni mandinisplanta. Ai na destrosiu gi linala` familia `nai kimasson todu guinahan niha.

•••

Moneda: I kinalamten iya Marianas u dinitetmina ni moneda gi kaha. Puede ti maribaha na sakan pot nesessidat tautau-ta siha gi bandan edukasion, hinemlu` yan otru siha setbisiu.

Lamayot patte gi kinalamten ekonomia guine mau`udai gi dikiki` na industrian turista. Ti nahuñg fuetsan koduta guine na patte mina` ti man-obra hit mañgalamten. Ta chule` adumididi` gi hilu` manu guaha gi moneda. Namagof i guaha sattun na inadahe.

Disposision: Esta mas 47 añus desde ke ta gobietnan maisa hit. Mauleg ta offisiona regulatmiente umebalua kualidat setbisiu siha guine. Rason? Hita umapapase suetdun niha kontodu setbisiu.

Dispues, debi tafan sattun gi inebaluan setbisiu siha yan kau presisu na u guaha tat kuetpu kumu dos na guma` lehislatura? Magahet na ta nesessita manadan depattamientu yan ahensia ni puru gastu sin benefisiu?

Dispues, kuantu mas na lai ta nesessita?

Inebalua: Ileghu na presisu na ta ebalua kritikatmiente kualidat setbisiun publiku siha guine. Este solu manera `nai siña ta afuetsas mas pronto yan kualidat na setbisiu. Taya` u inaminasa sa` ta apapase!

Kontodu fasilidat hinemlu` Tinian yan Luta mauleg u guaha seriosu na inebalua. Piot iya Luta ni chagu` yan sentrun bisnis giya Saipan.

Makat na asuntu malañgun familia piot ayu i debi umana` hanau ginen unu gi dos islas para Saipan. Makat i karera kontodu i man-akompapañia. Malofan-yu` guine na kañada pot siete añus sigidu mina` hu komprende i asuntu pahina pot pahina.

Siña ta bisita i asuntu lau mientras taya` fotmat na planun satbasion pues sedi i presente na areglu ya umakontinua estake manlistu hit. Hinemlu` yan linala` tautau-ta!

Ekonomia: I kualidat linala` tautau-ta mau`udai lamayot patte gi homlu` na ekonomian tanu`. Kumeke ileghu debi u bula fondu yan cho`chu` guine para u kubre nesessidat todu.

Estague` midision hinemlu` ekonomia `nai libianu hinanau familia siha diariu. Yangin unu `sino todu i dos fatsu pues ti homlu` ekonomian i tanu`.

Fuera de dikiki` na industrian turista haf` otru kinalamten ni mauleg u fan ma-adelanta kosake u guaha mas fondu yan cho`chu` guine? I asuntu kulan maput pot presisu na hita mismu tafañgalamten.

I asuntu gaige lamayot patte gi kualidat setbisiu.

Kinalamten: Gaige gi moneda apas nesessidat siha guine. I totat matulalaika segun kinalamten ekonomia (bisnis) gi sakan. Lau debi umasuda`e nesessidat publiku!

Estotbu giya guahu hiniyuñg bisnis Japones siha guine gi halacha. Kuestion: kuantu humuyuñg ginen ekonomian i tanu` gi hinanau niha? Dispues, kau guaha mas aduana humalum ni kumubre este na maliñgu? Kase guaha tautau gi gima` hombre mañiñila` i kandet, no?

Responsablidat-ta kumetuñgu` kuantu na fiñkas Japones malagnus ginen iya Marianas. Debi u tinatiye este gi kau guaha katsu humalum ni kumubre este na maliñgu. Pat mapunu` “not yet, already” i asuntu? Malag manu i sensian responsablidat publiku?

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.