Hinanau sayonara`

Share

Hu tamtam ñaihon hiniyuñg fiñkas Japones ginen Marianas gi halacha. Dañkulu yan taduñg na hoyu pinegaña guine. Hita siempre pumadese kada ratu man-matompu` `sino basnag.

Puntu: mas menus salape` guine para setbisiu yan cho`chu`. Sin homlu` na kinalamten ekonomia kase man-abende hit mahlug lapes yan talapus.

Kahulu dispues kuestion: Guaha fondu para u katsun este na dañkulun hoyu? Biyon pot biyon pesus este na maliñgu! Haf` na planu guaha?

Planu
Gi hilu` este na sinisede, haf` planun hegsu` I Deni` gi este na chinatsaga? Guaha sineda` miyu muntun biyon pot biyon na fiñkas para katsun gastu? Sin bisnis Japones guine haf` otru tax siña mahatsa para fondun nesessidat?

Kase guaha motibu na madisidi ni los probes madiñgu Marianas. Ti hu tuñgu` kau madiskute este yan manma-elihe guine. Lau ma`pus esta i uttimu “sayonara” gi ruplanu para tatte Japon.

Mafattu gi hinasoghu kuantu mohon este na maliñgu yan kau guaha listu programan ekonomia guine para u katsu i taduñg hoyu. Seriosu na asuntu pot kontra kualidat linala` tautau-ta siha guine.

Difirensia
Guaha `nai ha gacha`yu` maisa na dibina haf` i difirensia entre kustumbre, tradision yan kuttura. Esta la anaku` karera-hu ya ti mafagpu` ham yan este na dibina.

Hu komprende na kuttura gai tinatte deste antigu na tiempu ni mapasa papa` hinerasion pot hinerasion. Enfin, todu i tres matulalaika segun kinemprende hinerasion `sino eksisiu. Lau mauleg ta komprende kumu natibu.

Propiu
Madisidi para u fan mapega gi lugat niha i man-mahatsa siha na tolañg man-mofona giya Anaguan. Estague` siña sumede felis na pinetsige gi usun lugat i guaha dignu na respetu.

Huli`e` antes haf` masusede `nai mamueba te`lañg man-mofona ya ti man-mafamauleg tatte dispues. Puru dinimalas tumatiye todu pinetsige guihe na lugat. Respetu i mas impottante gi kustumbreta parehu para i manlala`la` yan man-madispone.

Ekonomia
Hafa ekonomia-ta pa`gu fuera de dikiki` na industrian bisita? Guaha otru `nai siña man-apu` hit `an chatsaga kinalamten turista? Ti namatman sa` todu mañgekuentus pot ekonomia.

Dinanche pot rason na este na konseptu ha tutuhungue` gi halum guma` familia. Kinalamten familia espehos gi dispues de pettan sanmena. Ayu mina` sentiduyu` `an huhuñgug inadiñgan tautau-ta pot este na asuntu.

Guahan
Matutuhun diniskuten estau politika siha gi bisinun sanlichan `sino Guahan. Hu sapopotta direchun mañeluta umeksisia direchun niha pot modun gobietnu ni kinatsu siha mismu tumuge` na konstitusion.

Deste 1898 na sakan mapega Guahan gi papa` banderan Amerikanu. Propiu i tiempu na u fan masede dumisidi haf` guinefen niha gi disposision asuntun niha. Mauleg na hunta para umapetsige pot este na asuntu.

Gi 1972 guaha planu para umana daña` gi papa` Commonwealth na estau Guahan yan sankattan na Marianas. Lau mañega ni mañeluta. Ayu dispues `nai ta petsige haf` guinefita pot estau. Gi 1978 ma-establese gobietnun iya Marianas.

`An ta atan fotmat chatkabales na sudadanun Amerikanu i tropa. Ti mañaunau hit gi eleksion president. Ni fotmat na representasion gi kuetpun Kongresson iya Amerika mapega gi non-voting delegate. Gi finu` i kanta “man pau asu hit na haole”.

Mauleg na estau i chatkabales direchun natibu kumu sudadanun Amerikanu?

Espirituat
Hafaisen-yu` un` bisnietu taimanu manayuyot. Hu fanague i lahihu sin ditension. Hu esplika na entre guiya solu yan i Saina gi silensiu na fina` tinayuyotña, konbetsasion.

Ha ketuñgu` haf` na kabesaña solu na usu gi tinayuyot. Hu esplika na guiya ha` yan i Saina guihe na ora. Gi halum silensiun hinassoña `nai mas obra manayuyot yan mangagau bendision.

Huna` komprende lahihu na i fitme na sensian espirituat solu mas metgut na añkla gi ha`aniña. Ni taimanu na napu gi halum tasi siempre u fattu halum gi kantun unai, felis.

Para i hinibeña hu agradese i gof talañga gi bandan inapagat. Esta mauleg na tiempu `in gasta umestoria pot finaposhu. Ha agradese lokue` lahihu `an sige hu fana`gue yaben gitala pot yaña dandan.

Mediku
Kase pot sensian yine`ase` na gigon un` sañgan na malañgu hau todu manlistu haf` na amot mauleg para hagu.

Kuestion: haf` na para u guaha rekomendasion amot lau ni unu mediku? Dinanche sensian yine`ase` yan ina`ayuda! Lau muñga pot fabot ma-atrebi hau gi bandan amot.

Promesa
Sessu i manpairen politika ma-atotga gueku na infresen mas mauleg na suetdu. Dispues `nai masoda` na taya` fondu para este na inefrese ma-eskusa siha tat kumu, “not yet, already” `sino “wen natting, den natting”.

Inefresen chagu` sin kabales na inestudia gi asuntu siempre taya` para un` fagcha`e fuera ke matompu`. Kikidi un` hatsa hau para un` ta`lun umaregla kareramu gi hilu` mofo`na na che`chu` hasupag.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.