Signifikasion sayonara
I hiniyuñg fiñkas Japones guine dañkulu na fondu ha lagnus ginen ekonomian iya Marianas. Ti menus ke $7 Biyon pesus este na maliñgu.
Lamayot patte guine na fondu apas setbisiu yan suetdun empleau. Mahuchum bisnis niha. Poresu na maliñgu $7 biyon pesus.
I man-namase` gi este na mattiru i empleau siha ni mana fan basta gi che`chu` niha. Makat kontra bandan obligasion familia tat kumu apas guma, kareta, magagu, neñkanu` yan otru siha nesessidat. Kikidi estake para u fan mañoda` otru offisiu gi parehu na suetdu.
Kontodu i gobietnu ha hatsa banderan agaga` pot este na chinatsaga gi halacha. Menus fondu gi kahan iya Marianas. `An presisu maribahan setbisiu yan oran cho`chu` siempre uma-implenta sin ditension.
Trabiha ti klaru haf` sessu motibu na halagnus i Japones fiñkas niha guine. Siempre tali`e dispues haf` motibu na manhanau. Magahet na i $7 biyon pesus ni mana` suha guine siempre hana` ke`yau ekonomiata sin ditension.
Este na sinisede ti umahñau menus mas fondu para usun nesessidat setbisiun publiku yan cho`chu` para i tautauta siha. Dos sigidu ha luñu` guine na disision: apas setbisiu yan monedan familia `nai sumasaunau apas guma`.
Hinanau: Hafa motibu na fuetsau man-huyuñg i Japones ginen Marianas? Gi mismu tiempu namanman i mafa` taya` ni manma-elihe i masusede ni kumakatsu kinalamten iya Marianas.
In` kemprende kuantu na sapet este kontra i dikiki` na ekonomian tano`ta? Guaha che`chu` miyu establesau para u kubre este na hoyun sapet?
Siña in` esplika publikamente ennau na planu? Ha sustene kualidat linala` tauatuta-ta i planun miyu? Lastima i mañiñila` kandet i gima` lau kau guaha tautau?
Rininueba: I maribahan ekonomia kontodu siempre empleau siha man-inafekta oran niha gi che`chu`. Primera obligasion hegsu` I Deni` i kinalamten familia diariu ni marepresesenta.
Komprendiyun na makat este na kontrariu pot ni haf` siña machogue para uma-ataha hiniyuñg bisnis siha guine. Kuestion: magahet na ti in` siente este na kinalamten hiniyuñg bisnis guine? Na manu `nai man-estaba hamyu?
Amot: Mas ke 50-mit na tautau mantai gima` giya Los Angeles. Mahutu` tento` yan fina` guafag siha gi kantun chalan ya mafa` lugat niha. Hihot atmariau i mayot taimanu para areglaña ni nuebu na machalapun siuda.
Mahusga haf` tinattten este na chinatsaga. Kanaha` todu mangai offisiu ya mauleg suetdun niha. Tat ti siña mafahan gi nesessidat familia. Pues haf` taimanu na ni guma` ti siña ma-usune?
Machalapun sagun usun un` amot binenu (opioid) `nai i presiu sige hulu`. Uttimoña malachai fondun familia guine na amot ya ni neñkanu` ti siña mafahan. Usun este na amot umaminasa manadan familia gi enteru iya California.
Suetdu: Pa`gu na sakan siempre i kongresson iya America u dibate mapropone na hatsadan suetdu esta $15 gi ora na “minimum wage” ni ma-i`ina ni US Congressional Budget Office.
`An felis, mansuette ni para u fan mahatsa suetdun niha. Gi mismu tiempu kanaha` parehu lokue` na numerun empleau u fan tai che`chu`. Este i dos masusesede sigidu gi kada mahatsa i suetdu. Kau guaha kualidat na adelantu gi linala` familia, siempre tali`e dispues.
Asuntu: Homlu` na kinalamten bisnis solu manera `nai siña tana` guaha mas kontribusion tax (aduana) para nesessidat-ta siha guine. Lau taya` nuebu na bisnis fuera ke haf` gaige pa`gu.
U guaha mohon adelantu guine na patte gi ge`fena? Sin nuebu na fondun bisnis makat ta kubre gastun nesessidatta siha para mona.
Uniku remediu i nuebu na fondu `sino fuetsau ma-utut `nos kuantus setbisiu kontodu oran empleau taimanu ha mensiona i gobietnu. Makat na asuntu piot `nai hokog fondu gi kahan iya Marianas ni inafuetsas maribahan ekonomia.
Uttimu biahe `nai huli`e didog na chinatsaga guine gi tutuhun sisienta siha na sakan gi hiniyuñg i Navy. Manadan cho`chu` manmahuchum. Tinaka` tiempu i chumahlau (TTG) para u establese nuebu siha na offisiu dispues.
Diberas, makat i fuetsau ta bira hit tatte gi gualu` yan tasi `nai tatutuhun man-mananum yan pinegsai para mantension familia. Lau ayu ha` solu na appottunidat guaha gi bandan satbasion.
Pinadese: Kanaha` todu familia guine pumadese hiniyuñg i Navy `nai ma-utut manadan cho`chu`. Kontodu famaguon mañaunau gi fuetsau na inaligau mantension familia. Todu bali guihe na tiempu pot satbasion.
Guaha umusune man-mandalalag peskadot `an pueñge. Guaha man-e`pañglau, ayuyu, binadu, `sino manog hatsadu gi halum tanu`. Namagof animun todu gi halum makat na hinanau familia.
Kontodu man-uman kestat 90 libra na simientu gi Saipan Stevedoring Company in` usune dos dias sigidu sin deskansu pot tres pesus gi ha`ane. Lau magofyu` lumi`e na guaha plantau neñkanu gi lamasan sena.