Guafen Ha`ilas

Share

Man-atotpe sapet baratun suetdu, figan yan añglu` tiempu ni umatisa mas chinatsaga gi finattun ha`ilas. Tat ti hana` tostus gi enteru atkipelagu.

Namanman sa` todu asuntu manma-akude fuera de suetdu. Kulan mohon bakteria ni kumakanu` sensin tautau mina` machagu`e!

Haf` i motibu na in` ipus i dichu asuntu? Taya` siña in`chegue` ni figan yan añglu` tanu` lau guaha appottunidat para in` ina adelantun baratu na suetdun popble ni megai na empleau man-pinalolo`pu` pa`gu. Haf` mohon?

Bai ekuñgug sin man-kritisisa gi maseha taimanu na in` petsige i asuntu. Homlu` diniskuten asuntun linahyan gi entre hita.

Didog: Guaha 15-mit na empleau gumagana suetdun popble pa`gu. Gaige este na suetdu gi entalu` $15-mit esta $42-mit gi sakan. Fuetsan pagamientu dinetetmimina ni numeron tautau gi kada familia. Lahyan familian natibu!

Makat na chanda gi añglu` na mattirun ha`ilas. Tat ti fumofofofu gi halum didog na baratun suetdu kontra presiun nesessidat familia ni sige ha` mañgahulu`. Guaha esperansan satbasion?

Haf` planun hegsu` I Deni` uma-adelanta este na patte gi linala` tautauta siha gi enteru petlas iya Marianas? Michinatsaga na asuntu, komprendiyun.

Asuntu: Finagcha`e i asuntu seriosu na chanda ginen dos iran pagyu, hiniyuñg fiñkas Japones guine yan ma-utut lai federat siha ni presisu gi satbasion yan adelantun ekonomian iya Marianas.

Dispues de ta aregla tatte ha`anita `nai ta repara na taigue esta hagas mauleg yan ayudante na bisinuta. I Japones kanaha` todu kinalamtenta gaige ya listu man-ayuda. Taigue esta sa` ma`pus tatte gi tano`ña.

Bisita: Malagnus gi gaseta maribahan numerun bisita siha ginen Korea, Japon yan China. Kase 40 pot sientu tumunogña este na tropa.

`An homlu` ya mangai kepble tautauña man-buetta mage Marianas. Buente maribaha lokue` ekonomian niha mismu na gumuaha ditension.

Puede muna`lu tatte ya umakontinua man-mattu mage pot ayudu gi dikiki` na industriata bisita. Taya` otru pisun ekonomia guine soluke bisita.

Gi kada mayeñgyuñg haligen haf` sosopbla gi ekonomian i tanu` `nai umanog diskuiduta gi futtunata mismu. Taya` planu fuera ke masaulag lamañana!

Este na kinalamten ha affekta parehu fiñkas yan cho`chu` guine. `An guaha bisnis humuchum siha, pues menus fondu para i kaha. Gi mismu tiempu initut lokue` appottunidat cho`chu` siha. Obligasion manma-elihe umina!

Eleksion: Yangin guaha planumu sumustene puestomu kumu ma-elihe na offisiat publiku, kase nahuñg tiempu para ta tamtam haf` tinatemu para aseguridat na botasion.

Finenina, debi un` tachu gi haf` un` komple ni umadelanta suetdun popble gi 15-mit na empleau ni mangagama gi sinsonyan baratun suetdun popble.

Sin este, kase mauleg unna` kontentu hau na hagu mismu humuchum pettamu ya ti presisu manadan birada!

Guaha lehitimu rason-mu na un` upus `sino letke i asuntu? Siña un` esplika haf` na gueku katpetamu guine na asuntu? Na ti este mas presisu i bandan kualidat linala` familia ni mau`udai gi suetdu? Haf` taimanu na ti un` li`e este na asuntu lau hagas plantau gi menamu?

Niyog: Hu kamyu dos niyog para bai katdu dos medianu na gadau. Dispues hu sotne sunen Japon para gachoñgña. Paire na sena hombre haf` na tinichu` galagun chalan i sentada.

Dispues, hu taitai pot usun niyog para umana` tinagam chenut kanset ni ma-estutudia giya Austria. Anog ginen un` estudiu na gai chansa kontra kanset. Lokue`, ta choneg lañan niyog gi un` pot usun modetnu na Jergens. Lau haf` mas mauleg na laña ke niyog?

Nañgan ñaihon usun niyog estake malagnus haf` resuttan i estudiu. Lau usun niyog regulatmiente mauleg. Paire gi katdun guihan ke kuantu na latan Chicken Soup. Diberas!

Kuttura: Guaha `nai hoñga kanta pot proteksion kuttura. Lau haf` masasañgan na kuttura? Siña ta huñgug ginen fumafama i asuntu?

Rason na hu kuestiona i asuntu pot taya` establisau na definasion haf` kutturan Chamoru. Kada unu konsu hinassoña guine na puntu. Mampus asgun i asuntu ya kase propiu ta pula` haf` ta sasañgan na kuttura para benefisiun todu.

Kuttura matulalaika. Atan tatte antigu na Chamoru haf` relihioña. Taya`! Dispues ta embrasa katolisismu gi finattun Españot. Estague` kutturan relihion guine deste ayu na tiempu.

Unu ha` na asuntu siña sumustene kutturan natibu: haf` este na asuntu? Atan gi hilu` pinasensia sa` siempre in` danche sin ditension. Solu sahyan ni esta pa`gu fitme gi sinestenen kutturan natibu.

Gaige tutuhoña gi halum guma` familia. Estague` na sahyan fitme gi kareran famaguonta siha. Animu gi usuña siempre sumustene sustansian natibu gi anaku` na karera. Solu asuntu ni maput ta funas gi natibu!

Amiguhu: Umasoda`yu` yan un` mauleg na amiguhu gi fina` tenda. Esta mamahlau-yu` pot hu upus. Lau mattu gi mayaye i prohimu na tinilaika hagas pusturan fuetsudu giya guiya.

Gi hilu` konbetsasion felisitasion sige ham umachatge pot che`chu` pitbetserias antes. Palu kase pot esta lokue` amiguhu gaige gi ridondun tufai. Esta parehu ham ume`esuette yine`ase` pot no bai`n ma-estropeha ni asaguan mame. Ai na chaleg i hagas grasia siha antes.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.