Maribahan Fondu

Share

Guaha otden malagnus na umaribaha todu gastun gobietnu dies pot sientu pot a`anog na menus i rinikohen aduana (tax) pa`gu na sakan.

Gi primet kuattru mesis tinahuñg $7 miyon pesus. Poresu i otden na ensegidas u guaha rinibaha! Seriosu na asuntu ni debi umaguatdia diariu.

Dos pagyu yan hiniyuñg inbetsionistan (investors) Japon muna` fan galileg hit `nai maribaha i fondu $14 biyon. Mampus didog na maribaha fondo-ta na biahe.

Kau u bira siha tatte Japones? Dañkulu na dinida pot esta ha kaikai` siha. Inipus na dañu hiniyuñg niha kontra ekonomian tano`ta. Haf` na ha disidi humanau ginen Marianas?

Ni achog kuantu na ayudu una` halum i Chinu ti parehu na fuetsan fiñkas pot rason na iya Japon i riku yan mikepbli na nasion. Miproblema i Chinu! Miyon pot miyon na tautauña debi una` fañochu diariu.

Dispues deste antes de gera estaba esta i Japones guine ya ha tuñgu` haf` kustumbren i tanu`. Dehemunos-gue` i Chinu yan taya`ña! Ti parehu mangasta yan Japones. `An mattu kumu bisita pues mamahan un` paketen soba` ya hana`ye hanum maipe gi hotel. I Japones humuyuñg ya mangasta gi resturan siha guine. Mauleg ha kantida kada bisita ha yute` diariu.

Puede guaha sattun na inadahe gi haf` tetehnan para edukasion yan hinemlu` tautau siha. Makat na kontrariu maribahan fondu gi kahan publiku.

•••

Ina`ayuda: I sensian ina`ayuda gi halum tautau-ta i mas amtau yan ma`ug na kustumbren natibu. Finañagun naturat giya hita pot manginen dikiki` hit na islas. Todu kinalamten man-arikonose hit pot aseguridat unu yan otru.

Dumaña` kustumbren tanu` yan kutturan relihion `nai mas masimientu este na tradision. Namagof i sensian gineftau piot ayudu gi man-namase` siha na tautau-ta. Ni unu sumeha man-ayuda!

Pinadesen chinatsaga ni unu soplu. Todu man-pinalala`e gi halum animu na pinetsige para ta adelanta ha`anita. Pot man-tautau hit na guaha pinadese. Namagof na kutturan tanu` i ina`ayuda piot gi tiempun eskases yan ha`ilas. Mit grasias para todu i sensian gineftau.

•••

Inatotpe: Nuebu `nai kahulu` inatisan kuttura na kulan man-atotpe hit gi un` katsada `nai todu man-e`esalau pot tradision tanu`. Dios mihu! Deste fina deni`, mañahag, titiyas, kantan Chamorro, gualu`, peska, yan otru siha asuntu.

Todu este man-gaige gi papa` payun kuttura. Haf` kinemprende-mu kutturan natibu? Siña un esplika para benefisiun todu? Muñga masa` guine na asuntu sa` homlu` dinaña` tautau-ta gi dineskuten haf` sustansia-ta.

Inadiñgan entalu` natibu homlu` na eksisiu gi manafitmen inakomprende, inafamauleg yan inagofli`e gi entalu` todu. Ti manadan birada gi maseha haf` na kinalamten siempre mapresenta siha para u fañaunau man-manayuda.

Lau hafa kutturan natibu fuera de kelaguen tiau yah kachu ni tinatitiye sitbesa ni sumen maneñgheñg? Mauleg ta ketuñgu` pot futtuna-ta kumu tautau tanu`.

•••

Champada: Gi 1976 estabayu` LA gi inetnun Chamorro gi fina` park. Dispues de felisitasion umekuñgug ñaihon-yu` konbetsasion gi oriya.

Estaba dos palao`an kumekuentus pot asut na sagan apun chupa (ash tray) yan manu na tenda `nai mabebendi.

Era hinatme i dos sensian champada `nai debi u parehu gai iyu maseha haf` kontodu sagan apun chupa. Ti un` hoñge na ni unu gi dos chichipa? Dios tiampare!

•••

Palabra: Ilegna un` kakanta, “Ta adora nina`en tata kumu monumentu para hita”. Ileghu na i propiu palabra “agradesimientu” pot regalu ginen i amku`. Si Yuus solu ma-adodora, taya` otru!

Kase ti mahasñgun pot ansianu na ekspressiu. Si Yuus solu ma-adodora!

I otru ilegña gi halum konbetsasion, “Kumulelegmu?” I propiu, “kumeke ilegmu”. Mauleg tana` fan dinanche palabra siha kosake famaguon-ta matuñgu` i dinanche na finu` Chamorro!

•••

Respetu: `Nai ha ayau-yu` un` kiñaduhu $750 ti hu diteni pot hu tuñgu` na mangai tanu` ni para uma-atkila. Kase ha lachai todu hombre sen tihanana`lu kuentaña giya guahu.

Dos añus dispues, umasoda` ham ya ayu ilegña, “Hu gef respetu hau na kiñaduhu”. Sais mesis dispues dimalas i kiñaduhu. `Nai hu dispedi hu ñañgun na guahu lokue` hu gef “respetugue`”. Ai, tatnai mauleg este listu man-ayuda ya ma-apasen “hu gef respetu hau!”

•••

Simienteyu: Giya Cambodia i tautau siha ni taya` tanu` niha mafa` soñgsuñg i halum simienteyu. Namanman pot dañkulu na tanu` iya Cambodia. Kase magagau i animas siha dispensu antes de u fañaga gi entalu` naftan. Dios mihu!

•••

Chaleg: Duru un` ocheta añus na biha chumaleg na esta tutuhu` lago`ña. Dispues ilegña na ha siente ha` milag lagoña gi entalu` dos petnaña. Dios mihu!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.
Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.