Suetdu: Asuntun familia
Mayoria gi empleau guine gumagana suetdun popble, segun i ripot gaseta. Kase guaha 15-mit mangaige guine na estau.
Taya` gai isau este na sapet gi familia. Doku` deste 40 añus antes. Lau gaige gi menan miyu gi hilu` esperansa na `in espihaye satbasion.
Komprendiyun na seriosu na asuntu para todu familia ni manginacha` guine na sapet. Mauleg `in tutuhun umina puede guaha kampu para suanu na satbasion todu.
Mamirese ni 15-mit na empleau ayudu, pa`gu! I asuntun pot kualidat linala` familia ni taimanu na atlibes-mu.
Marepite: Mina` ha estotba-yu` i lumailai na asuntu pot hu padese sapet na hinanau antes `nai sumen popble i tanu`.
Diberas tat tihu chage na sapet gi katsadan miserapble na pinepble. Deste hanum grifu para amotsan oga`an antes de eskuela esta otru siha chinatsaga gi halum ridondun miserapble na pinepble.
Tinilaika: I lumuñu` kualidat na linala` familia guihe na tiempu i baban ekonomia gi tinilaikan Navy esta Interior. Adahe na rinibaha gi suetdu deste $.75 esta $.16 gi ora. Estegue` umafuetsas manadan familia bumira siha tatte gi hagas modun linala natibu entalu` gualu yan tasi.
`In usune parehu dos gualu` entalu` Tagpochau yan As Perdido. Tai malefaghu ni manlodu` tañgantañgan iya Tagpochau pot mas ke 30 añus ti man-mapacha. Lanchun As Perdido `nai gaige lamegai na tinanum mame yan pindegsai ni diariu `in asisisti.
Makat lau todu i tiempu gaige konsuelun mame gi bendision i Saina ni numa`e ham hinimiddi yan minesñgun! Felis todu hinanau mame! Mit grasias!
Minesñgun: Hu tuñgu` ginen matan nanahu na mampus inestraña un` pueñge pot ni pugas ham taya`. `In siñgun humale` sune gi tatten guma` ya in` saibog para senan mame. Solu totche i asiga ni matigise doni` sali.
Ti likidu este na pinadese gi bisinu sa` todu man-inafekta padre de familia gi taya` cho`chu`. Todu lokue` umusune i gualu yan tasi gi maprebeniyen mantension familia. Dios mihu na animu deste ke manana si Yuus esta i oran desansu.
Suñgun:`Nai siete gradu-yu` hu chage macho`chu` gi Saipan Stevedore tres pueñge sigidu para neñkanu` gi lamasan sena. Makat lau hu suñgun pot ayu ha` `nai siña disiente na prebinsion familia.
Apmam na tiempu `nai mamokat-yu` gi katsadan tinahuñg monedan familia. Estague` na hu komprende haf` i memegaiña gi tautau-ta mapadedese fuetsau ginen este na sapet. Guaha mohon satbasion?
Gi mismu tiempu dañkulu na chanda gi man-ma`gas lau pa`gu i tiempu `nai siña ta ina este na asuntu puede tasoda` satbasioña.
I asuntu ha nesessita sanu na planun ekonomia. Komplikau na asuntu lau ni unu soplu ginen este na obligasion. Guaha mohon kampu para `in hisga, gi hilu` dinaña`, haf` i dichu asuntu yan satbasion?
Sin Guma`: Ha estotbayu` gasetan tautau-ta siha ni man-mamaigu` gi “public parks” pot mantai guma` entalu` este yan Guahan. Dañkulu na piligru gi ha`anen niha yan chatpagu para hita ni mañgilisyanu!
Kuestion: haf` fumañagu este na chinatsaga? Kau ni cho`chu` siha i los probes na ti siña ma-apase fanliheñg niha?
Komprendiyun i guaha magahet ti muna` siña pot mantai offisiu apmam na tiempu. Lau na ti este `nai humalum ahensian gobietnu pot ayudu gi mantai che`chu` para satbasion niha gi hilu` dignu na manera?
Kase iya hululu` pot mantai che`chu` (offisiu) i los probes. Makat `an guaha `nos kuantos membro familia man-dinisplanta fuetsau pot este na chinatsaga. Madisgranan familia!
Un` sapet ni kumone`yu` guatu gi 15-mit na tautau-ta ni gumagana suetdun popble (poverty income). Kuantu mangai gima’ fitme para `an mattu mattiempu? `Sino kuantu mangaige gi kelat para u fan ma-amut ni gima` niha piot ayu i man-ayau gi bañku?
Silensiu: Mauleg na tiempu deste ke inipus silensiu i tanu`. Ni hoi ni goi i hegsu` I Deni`. Kau guaha satbasion sineda` niha ni mananañga para uma-anusia. Mauleg ta ketuñgu` kau este na grasia mamamaila`.
Lau atan sa` guaha 15-mit na tautau-ta pumadedese baratun suetdu ayu kase na inipus man-silensiu. `An diariu un` atan nesesidat familia ni ensegidas pininu` satbasion pot ti nahuñg fondu gi moneda pues komprendiyun na man-mamatkilu i Boysis.
Makat na kontrariu `nai ni satbasion appenas kinalamten ginen i hegsu` I Deni. Huñgan dañkulu na probleman familia ni taimanu na atlibesmu. Fuetsau estau pinepble pot magagana suetdun popble, dopble problema ni ti inaligau niha. Satbasion?
I propiu ineppe gai kinumplikau lau gaige gi dos patman kanai man-ma-elihe pot ligat na obligasion satbasion. Ta pasensiaye sa` gai minakat i asuntu.