Chafleg Na Kinalamten

Share

I chafleg ekonomia fuetsau ha luñu` suetdun empleau siha guine gi todu atmos banda. Mas sapet para i empleau ni mangaige gi praibet.

Pot todu mas ke 14-mit gumagana suetdun popble (poverty)! Dañkulu na sapet para megai na familian natibu guine.

Yangin magahet na homlu` ekonomia-ta pues libianu ha palala`e todu gi hatsadan suetdu. Lau atlibes i mansañgan taimanu mana famta` gi alacha.

Sin ditension, ha pega i familia gi makat na sichuasion kada mes. Debi u dibina manu para u apasi finenina: neñkanu`, dibin guma`, kareta, kandet pat hospitat?

Gi katkuet disision masakrifisia i pumalu esta i sigienti pagamientu. Tai finagpu` na obligasion yan didog na sapet kada mes. Huñgan, guaha rumesisibi ayudun federat pot neñkanu` yan fanliheñg. Dispues de este kada unu konsu obligasioña.

I sensian ina`ayuda yan yine`ase` tumampen ñaihon i mas man-chatsaga guine. Ta dopbla mañgas-ta pot no u mafondu gi fachi` chinatsaga maseha haye gi che`luta. Estague` un` patte gi kustumbren tautau-ta ni sumen agradesiyun.

Iya hululu` na kehan tautau-ta i baratun suetdu, nanan chinatsaga gi todu halum guma` familia. Tihu komprendi haf` taimanu na masuñgun diariu todu modun sakrifisiu para u kontinua umapasi obligasion niha. Makat na kuentas i tinanahuñg salape` gi monedan familia.

Lastima sa` manpresente i offisiales siha lau ni unu gaige!

Digital Age: I finattun mafanana`an “Digital Age”—usun komputa yan internet—dañkulu na tinilaika ha afuetsas gi todu offisiu gi enteru elmundu yan guine mismu.

Deste offisiun hinemlu`, edukasion, yan enteru bokasion presisu ineyag komputa yan internet. Este solu na tinilaika lokue` kulan ha displanta kinalamten familia gi tutuhun. Mauleg sa` manhalum i mañaina ya siha muna` guaha areglu. Muna`lu tatte i otdinariu na konbetsasion familia piot gi oran sena.

Hombre `nai sige hu atan haf` mauleg na trastis modetnu para guahu ilegña lahihu na tai bisnisyu` fuera de laptop na komputa. Ai na chaleg pot magahet na kanaha` todu trastis para usun famaguon. Fiet magahet na usun diariu iyoghu laptop para manaitai, estudiu yan mañgge todu klasen asuntu.

In` hassu i mañgge katta ni debi tana` hanau gi Post Office? Pa`gu ti dies segundu siña un` usa i email para un` kompli mismu asuntu. Diaru-yu` yan famaguonhu ni mangaige chagu` man-kotbetsasion. Buenu!

Ekuñgug: Guaha `nai in` ekuñgug sentimentun tautau-ta haf` sessu pinadesin niniha? Kau in` kemprendi na sinsiyu finu` niha?

Guaha siha hu bisita kadu` aksidenti pot para bai ekuñgug yan pesa sentimentun i taugtau-ta siha gi `nos kuantus lugat. Megai man-namase` na estau `nai man-gaige. Mañasaunau gi halum batkadan 15-mit ni gumagana suetdun popble!

Sin ditension malagnus haf` chinatsagan niha. Ya hululu` pot baratun suetdu! Yangin 15-mit mangaige guine na esta pues kase 35-mit gi 38-mit na natibu man-mamatmus guine na fachi` sisonyan sapet pot pinepble.

Guaha mohon alibiu guine na patte? Pat buenti dinancheña `an man-ñgaha hit hulu gi Saina? Dios mihu! Ke lau man-malag manu i man-sabiun hegsu` I Deni`? Halo? EVERbody home?

Obligasion offisiales publiku umaligau koyentura `nai siña guaha adumididi` ayudu gi pinadesin didog na chinatsaga pot baratun suetdu!

Guaha lokue` familia ni unu ma-empleleha. Hagas manman aligau sin felis sa` puru tautau hiyuñg mangaige. Taya` kampu para i tautu-ta gi taiguine na kondision. Mauleg este na chinatsaga?

Taya` dinisehan niha i para u fan gai appottunidat man-macho`chu` yan rikohe tatte dignun niha. Dinanche na maña i para u fañgalamten para u ayudan maisa siha.

Diberas, hu ekuñgug ekspression este siha na tautau-ta. Mampus na` triste. Na ti mamiresi mangai dignu gi hechuran cho`chu` kumu membron este na kumunida?

`Nai mattu gi otru nesessidat familia tai salape` para u kubre tat kumu lepblu, lapes, magagu yan dogan famaguon eskuela. Este na pinadesi oppan gi halum tautau-ta siha. Haye gai obligasion umadelanta este na chinatsaga?

Pesadot: Gi un` lamasa gi fina` dinaña` tat kandidatu ti madisfruta. Hu sottan ñaihon i konbetsasion para bai ekuñgug mas haf` sentimentun niha.

Mientras ñahlalañg i konbetsa hu bira i kuestion tatte giya siha kumu botadot. Yangin mañaunau man-mabotan gi los prohimus kau makuestiotiona disision niha pa`gu? `Nos kuantos botasion mañaunau ya para u baba i binetan niha dispues de dos eleksion?

Dispues `nai marepapara na siha mas ke lamita gi probleman hinesguan niha. Ke lau fana`an kustumbre Chamorro ha` mafattan ñaihon sensian hipokritu.

Sahyan: Guaha siha numa`e animu mana`la`la` kustumbre ni patte gi kutturan natibu. Ha inklusu asuntun yo-`amte yan mamatinas galaide`. Gaige lokue` kanta yan baila-ta siha guine na ridondu.

Gi hilu` todu este haf` mohon i mas signifikau na attikulu gi masustenin kuttura? Ta bira hit dispues ya ta diskute este seriosamenti.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.