Chafleg Na Kinalamten
I chafleg ekonomia fuetsau ha luñu` suetdun empleau siha guine gi todu atmos banda. Mas sapet para i empleau ni mangaige gi praibet.
Pot todu mas ke 14-mit gumagana suetdun popble (poverty)! Dañkulu na sapet para megai na familian natibu guine.
Yangin magahet na homlu` ekonomia-ta pues libianu ha palala`e todu gi hatsadan suetdu. Lau atlibes i mansañgan taimanu mana famta` gi alacha.
Sin ditension, ha pega i familia gi makat na sichuasion kada mes. Debi u dibina manu para u apasi finenina: neñkanu`, dibin guma`, kareta, kandet pat hospitat?
Gi katkuet disision masakrifisia i pumalu esta i sigienti pagamientu. Tai finagpu` na obligasion yan didog na sapet kada mes. Huñgan, guaha rumesisibi ayudun federat pot neñkanu` yan fanliheñg. Dispues de este kada unu konsu obligasioña.
I sensian ina`ayuda yan yine`ase` tumampen ñaihon i mas man-chatsaga guine. Ta dopbla mañgas-ta pot no u mafondu gi fachi` chinatsaga maseha haye gi che`luta. Estague` un` patte gi kustumbren tautau-ta ni sumen agradesiyun.
Iya hululu` na kehan tautau-ta i baratun suetdu, nanan chinatsaga gi todu halum guma` familia. Tihu komprendi haf` taimanu na masuñgun diariu todu modun sakrifisiu para u kontinua umapasi obligasion niha. Makat na kuentas i tinanahuñg salape` gi monedan familia.
Lastima sa` manpresente i offisiales siha lau ni unu gaige!
Digital Age: I finattun mafanana`an “Digital Age”—usun komputa yan internet—dañkulu na tinilaika ha afuetsas gi todu offisiu gi enteru elmundu yan guine mismu.
Deste offisiun hinemlu`, edukasion, yan enteru bokasion presisu ineyag komputa yan internet. Este solu na tinilaika lokue` kulan ha displanta kinalamten familia gi tutuhun. Mauleg sa` manhalum i mañaina ya siha muna` guaha areglu. Muna`lu tatte i otdinariu na konbetsasion familia piot gi oran sena.
Hombre `nai sige hu atan haf` mauleg na trastis modetnu para guahu ilegña lahihu na tai bisnisyu` fuera de laptop na komputa. Ai na chaleg pot magahet na kanaha` todu trastis para usun famaguon. Fiet magahet na usun diariu iyoghu laptop para manaitai, estudiu yan mañgge todu klasen asuntu.
In` hassu i mañgge katta ni debi tana` hanau gi Post Office? Pa`gu ti dies segundu siña un` usa i email para un` kompli mismu asuntu. Diaru-yu` yan famaguonhu ni mangaige chagu` man-kotbetsasion. Buenu!
Ekuñgug: Guaha `nai in` ekuñgug sentimentun tautau-ta haf` sessu pinadesin niniha? Kau in` kemprendi na sinsiyu finu` niha?
Guaha siha hu bisita kadu` aksidenti pot para bai ekuñgug yan pesa sentimentun i taugtau-ta siha gi `nos kuantus lugat. Megai man-namase` na estau `nai man-gaige. Mañasaunau gi halum batkadan 15-mit ni gumagana suetdun popble!
Sin ditension malagnus haf` chinatsagan niha. Ya hululu` pot baratun suetdu! Yangin 15-mit mangaige guine na esta pues kase 35-mit gi 38-mit na natibu man-mamatmus guine na fachi` sisonyan sapet pot pinepble.
Guaha mohon alibiu guine na patte? Pat buenti dinancheña `an man-ñgaha hit hulu gi Saina? Dios mihu! Ke lau man-malag manu i man-sabiun hegsu` I Deni`? Halo? EVERbody home?
Obligasion offisiales publiku umaligau koyentura `nai siña guaha adumididi` ayudu gi pinadesin didog na chinatsaga pot baratun suetdu!
Guaha lokue` familia ni unu ma-empleleha. Hagas manman aligau sin felis sa` puru tautau hiyuñg mangaige. Taya` kampu para i tautu-ta gi taiguine na kondision. Mauleg este na chinatsaga?
Taya` dinisehan niha i para u fan gai appottunidat man-macho`chu` yan rikohe tatte dignun niha. Dinanche na maña i para u fañgalamten para u ayudan maisa siha.
Diberas, hu ekuñgug ekspression este siha na tautau-ta. Mampus na` triste. Na ti mamiresi mangai dignu gi hechuran cho`chu` kumu membron este na kumunida?
`Nai mattu gi otru nesessidat familia tai salape` para u kubre tat kumu lepblu, lapes, magagu yan dogan famaguon eskuela. Este na pinadesi oppan gi halum tautau-ta siha. Haye gai obligasion umadelanta este na chinatsaga?
Pesadot: Gi un` lamasa gi fina` dinaña` tat kandidatu ti madisfruta. Hu sottan ñaihon i konbetsasion para bai ekuñgug mas haf` sentimentun niha.
Mientras ñahlalañg i konbetsa hu bira i kuestion tatte giya siha kumu botadot. Yangin mañaunau man-mabotan gi los prohimus kau makuestiotiona disision niha pa`gu? `Nos kuantos botasion mañaunau ya para u baba i binetan niha dispues de dos eleksion?
Dispues `nai marepapara na siha mas ke lamita gi probleman hinesguan niha. Ke lau fana`an kustumbre Chamorro ha` mafattan ñaihon sensian hipokritu.
Sahyan: Guaha siha numa`e animu mana`la`la` kustumbre ni patte gi kutturan natibu. Ha inklusu asuntun yo-`amte yan mamatinas galaide`. Gaige lokue` kanta yan baila-ta siha guine na ridondu.
Gi hilu` todu este haf` mohon i mas signifikau na attikulu gi masustenin kuttura? Ta bira hit dispues ya ta diskute este seriosamenti.