Bittun integredat
I primet na sensuran man-sabiun I Deni` kanaha` todu sumufa` i `edda` gi 80 pot sientu na hatsadan suetdu ni para i betsan niha.
Ni unu rumepara na ha tatken maisa siha ya sige man-asogne haye tumatkegue`. Achog man-tinatitiye ni lalu` ni unu malagu` umatmite na siha i tumatke fonyidus niha. Dios mihu!
Dispues, man-asañgane na muñga mampus madiskute 80 pot sientu sa` u fan masiente ni publiku. Otru che`chu muron! `Nai in` ipus mas ke 14-mit na empleau ni gumagana sumen tagpapa` na suetdu yan 3-mit na manritirau magahet na ni unu sumiente malabidan miyu?
Hombre iya`! Man-malefa hamyu na esta hinanum kabesan miyu ya taimanu i fotgun pañales, debi lokue` in` fan matulaika? Ileghu na ti mapot este na kuentas, no? Taimanu ha` kuentas miyu `nai in` tutat 100% yan 56% humuyuñg 80 pot sientu! Haf` mohon?
Basula: Mafa` si kopas yan basula nesessidat i tautau pot betsan niha. Kontra estomagun i tautau este na linache ni mahasñgun. Sin ditension mahatsa suetdun niha 80 pot sientu ya matira basula guatu gi empleau civil service.
Gi halum 26-mit na empleau guine, 14-15 mit gumagana suetdun popble (poverty income and below). Haf` taimanu para in` ipus este na faktu? Ti hoñgiyun na malabida kontra monedan manadan familia!
Ayu na man-a`añañgun i republican na umana` silensiu asuntun 80 pot sientu. Diberas? Dispues de mama` fagas pachut i tautau gi señgsoñg siha? Haf` para un` na`na` dispues de in` tatke hamyu? Hamyu mismu pumega traban miyu publikamiente.
Don’t Loud! Man-a`asañgane pa`gu i republican na umana` ñañgon asuntun 80 pot sientu pot no u oppan gi publiku! Dios mihu!
Dispues de dañosu na aksion para in` na`na` mutuñg balutan miyu ginen intellihente na publiku? Hagas paguan yan inipus na lamug mattu gi señgsoñg siha. Haf` ineppen miyu ni in` ipus na 14-mit na empleau ni gumagana suetdun popble (poverty income level)? Ni kuantu na “don’t loud” esta hagas oppan publikamente!
Gulosu: Megai man-chatsaga ya todu numesessita maseha dididi` na ayudu gi monedan familia. In` ipus ayu na nesessidat pot betsan miyu?
Ni unu u kuentos. Lau `nai un` fatta na unna` bula betsamu ya un` luñu` linala` mampoble naturatmiente na kontodu i idu u esalau!
Debi mohon u guaha sattun na sensian inadahe gi talulu` gi tiempun ha`ilas. Lau in` fatkeluye i mas man-namase` pot buchin miyu!
Konsidera i manadan familia ni fuetsau in` sapet pot ambenteria. Magahet na taiguenau mañan miyu dispues de todu i ofresimientun adelantu ni in` dis-attende?
Pañales: Ilegña famosu na titige` as Mark Twain na gaga` politika yan pañales debi umatulaika sessu pot parehu rason. Sumen magahet ayu na fino`ña!
I gaga` politika gigon hinanum titanosña kontodu nobenan talo`ane magpu`. Ni para u baba kalañke` kañaiña makat. Sessu losus achog ti chumochu katdun to`lañg. Dispues hafa` bisiu maigu` katkuet ora gi halum hunta!
Anog ensegidas na ha abandona obligasion representasion. Hokog ansianu na guafen pinetsige para u adelanta kualidat ha`anen i publiku. Lau kumu pot suetdoña esta matotompu` hulu` gi hegsu` I Deni`. Dios mihu!
Guine na estau maulegña u deskansa i prohimu(ma) sa` tumaibali hagas planuña ni todu hana` fan maigu`. Pega gi galaide` gi lemlem tautau ya un` choneg huyuñg gi puntan tasi. Guiya la`mon kau u peska pat haf` otru para u chogue! Lastima!
Disposision: Durun chaleg-yu` yan amiguhu Magoo `nai in` diskukute 40 años desde ke ta gobietnan maisa hit. Era, esta pa`gu kada ratu manlosgun hit gi kantun kanat kumbalache.
Ha laladeyu` “A`suñgun sa` a`tautau este guatu (siha). A`siempre a`lache sa` a`tautau ti a`santos”. Komprendiyun. Dispues hu lapbla, “Magoo, 40 años ya kada ratu marepite i mismu linache?”
Lau faktu na i sisteman demokrasia na gobietnu sumen dispasiu mana` fan dinanche finatsu siha. Soluke mattu rebulasion ginen i publiku mangatdun hit gi sistema `nai kada dos años ha birague` direchu guatu ti tautau pot uttimu disposision.
Pipinu`: Chenot kanset, piot `nai esta atbansau ya ti amtiyun, sumen makat na pinadese gi malañgu. Katkuet patte gi tatautau-ta siña inaminasa chenot kanset. Ha inklusu pachot, guetgueru, estomagu, reñihion, tilipas lodu`, kosas yan susun famalao`an, kontodu titanus.
Mauleg in` fan mariseta desde idat 35 años. Cha`mu batbaruruye un` chenot estake sala`. Mas guaha chansa ma-amte `an taftaf masoda` giya hagu kau gofes pat manu gi tatautau-mu. Silensiu na chenot mina` mauleg regulat na un` mariseta ni mediku.