Hafa Kuaresma?
Guaha `nai huhuñgog man-afaisen tautau-ta haf` kumeke ilegña “kuaresma”. I kinemprendet-ta pot penitensia. Todu pot todu ta utut haf` yata pot sakrifisiu.
Gi la anchu na signifikasion palabra gaige gi “Old English” na Lent pot spring season. Era, tiempun rininueba `nai tali`e man-manflores i troñku siha gi oriya-ta. Lau este na rininueba mas sattun `nai linala`ta espirituat ta ta`lun bumisita pot satbasion anti-ta mismu.
Gaige obligasion finana`gue gi dos saina. Uma`asegura na man-dottrina i famaguon gi entre semana yan ma-attende Misan Dameñgo kumu un` familia. Siempre un` finattun chatagmag u fan ina i luseru gi korason famaguonta ma`lag kumu señat na gaige i Saina giya siha mismu.
Sahyan: Pot chansa huli`e programan “Hestorian I Islata” ginen i bisinu. Sige hu akanteha haf` dichu sustansian i programa. Era ma-atisan kutturan Chamoru.
Mauleg na asuntu siha manma-inklusu. Tat nuebu na materiat gi presentasion para guahu. Namanman na finu` Eñglis ni mapresenta.
Kuestion: Na ti liñguahe i dichu sahyan kuttura? Pues haf` taimanu na finu` Eñglis `nai mapresenta i programa? Na ti mas propiu yangin dichu finu` Chamoru i presentasion? Lastima!
•••
I ma-abiban kuttura debi u mau`udai gi finu` Chamorro. Estague` klaru na sahyan pisun kuttura. Yangin otru liñguahe unna` setbe pues tai bali haf` un` petsisige sa` ma`tut lamayot patte desde tutuhun. Muñga na dispues para tafafama appliñg na finu` Chamorro, “JB, don’t play in` de katan guma for de kareta come and chiniget hau, hekua` tihutuñgu`”. Dios mihu!
•••
Dispues hu ega` bailan Chamoru gi hechuran “chant” gi kantun tasi. Animu i famaguon mañganta. Lau anog na mangai problema gi pronunsiasion dichu palabra.
Sumasauna, “…mauleg para tatatamu”, era “tatautau-mu”. Kumu mohon guaha pinasensia ginen maestro ya ha korihe i famaguon mas bonitu siempre bailan niha. Na` guaha tiempu fumanague famaguon ni dinanche na finu` tanu`.
•••
Estudiu: `An hu totpe palabra `sino konseptu ni taya` gi liñguahita, hu rikonose diksionariun Eñglis yan Españot para bai komprende manu na palabra gi sentensian definasion pumula` i asuntu. Lokue`, presisu na bai taitai fina` estudiu piot gi bandan konseptu pot klaru na kinemprende.
Ya maseha hu komprende dispues definasioña debi bai akanteha pumula` esta`i komprendiyun na finu` Chamorro. Diberas, kase pot todu nasion kumefunas kuttura yan liñguahita mina` sumen popble i finu` Chamorro.
•••
Pot ihemplo: haf` kumeke ilegña “republican form of government?” Ahe` ti pattidan republican. Lau pot tres ramas gobietnu gi papa` un` payu: eksekatibu, lehislatura yan kotte. Estague` sustansian este na konseptu.
•••
Relihion: Umasoda`yu` yan un` pairen Jehovah ni kume konbinse-yu` pot relihioña. Hu pasensiaye pot tautau. Sige hu dagau asuntog-hu gi lachagu`. Dispues hu tutuhun humala halum talihu. Hu saulag haye yuus niha, si Sodom pat Gomorrah? Lalalu` ni kuestion-hu. Era, cha`ut niha este na kuestion.
Ilegña lokue` na mauleg-gue` gi finu` biblia. Hu faisen haf` signifikasioña i kuarenta dias na uchan. Ilegña na dilubiu i tanu` ya megai manmatai. Hu sañgane na i fino`ña pot haf` masusede lau tiha oppe kuestionhu haf` signifikasion i masusede. Lalalu` ya ha dispachan maisague`. Dimoñu!
•••
Pa`gu `an iya hululu` na puestu un` apupunta, haf` planumu para un` adelanta monedan familia pot ayudu gi ha`anen niha? Gi pa`gugu ha` inipus na gastu mafafana` gi kahulu` apas kandet, gastun neñkanu`, gaselina yan apas hospitat. Manu gi halum este na attikulu para un` petsige yan taimanu para choguemu?
•••
Miserapble: Megai gi halum tautau-ta mampos man-inaminasa ni appenas adelantun moneda gi fuetsan familia mamahan nesessidat. `Nos kuantos man-suette mientras mayotmente man-ensinahyau gi halum miserapble na estau.
Guaha `nai in` atan este yan kau propiu i machandan mayotmente ni hagas man-ñgaha` ayudu? Haf` na man-malefa hamyu na mantautau ha` lokue` i los prohimu?
•••
Maseha silensiu mayot patte gi publiku, hoñgeyu` na masentuñgu` haf` asuntun niha ya siempre hamyu para in` eppi pa`gu na botasion. `An gueku ineppemu, pues gueku lokue` na sappottasion un` finatoigue. Finu` un` amku`, “One pay de odda” gi este na biradan batkun sine`su`. Dios mihu!
•••
Kustumbre: Lamegai bisinun mame Refalawasch ni sumedeyu` umeyag yan kumonfitma haf` kutturan este na patte gi haga`hu. Yangin unu ha` kutturamu pues suetteyu` sa` dos masimientu gi halum tatauatu-hu.
Gi todu atmos banda metgot i respetu yan sensian komunida kontodu inana`en kinisechan gualu` yan kineni` tasi. Este na kustumbre gaige gi todu komunidan tautau isla gi enteru iya Pasifiku. Konfitmau na patte gi haga` tautau isla mina` libianu ina`ayuda piot gi tiempun eskases!
•••
Metgot antes inetnun natibu piot gi che`chu` komunida tat kumu preparasion gupot patron. Todu bisinu lokue` mañaunau `nai memetgot guihe na tiempu kustumbren fandañgo. Makompatte i che`chu` desde muñgayu, mahatsan fandañgeru, kusina, man-hotnu, peska yan mapunu` ga`ga` siha.
I pueñgen komplimentu (magutus uttimu finihu`) i tutuhun gupot fandañgo. Ai na selebrasion gi sigiente dia. Duru i fina` baila desde ilotis ni sumen bibu na kilulog yan chalistun. Dispues de todu `nai hu komprende haf` kumeke ilegña fandango. Guiya este `nai kontodu i mento` bulachu iluña `nai dispues todu bali!
Kanai: `Nai tanores-yu` antes, sessu hu soda` gi taftaf chatagmag un` amku` ni umusune mamokat para i Guma` Yuus. Bes enkuando, hu huñgog estoriaña pot antigu na komunidan mañaina-ta `sino soñgsoñg natibu antes de gera. Kontodu preparasion neñkanu` yan tikan niyog, areglun fandango yan usun kanastran mama` ha estoriaye-yu`.
Un` oga`an ha apagatyu` i biha, “Ihu, faisen i Saina ni kanaiña ya un` pinipet”. Kada ratu hu huñgog ayu na fino`ña i amku`. Uttimoña hu faisen i Saina ni ayuduña. Magahet na mas klaru fan atan-hu ya maseha haf` na chinatsaga hu totpe menos problema-hu. Suanu na finu` amku`.