Liñguahen natibu
Gi maseha hafa na pinetsige, presisu na ta sustene sattun usun liñguahita. Estague` sahyan natibu gi manafitmen kuttura yan tradision. Este solu manera `nai siña ta asegura na sumaga fitme gi famaguon-ta kinemprenden sustansian niha kumu famaguon natibu. Muñga hit sumede na u fan naufragu famaguon-ta.
Repara ginen manu mage ennau na patgon. Dispues de madeskatga machahlau ni mañainaña yan motmut na inadahe. Ma-esgaihon desde kumunanaf estake ha usune primet pasuña. Dispues de makuentuse gi hila` nanaña ha tutuhun mama` palabra giya guiya mismu. `Nai umeskuela makontinua leksion propiu na konbetsasion kontodu mañgge` gi mismu liñguahiña.
Ginen halum guma` familia este na patgon `nai makreansa yan maguaguat hafa yan haye-gue`. Guiya mismu muna` oppan haf` mafanagueña ni mañainaña. Dispues sige mona estake echu tautau ya pumattisipau gi kinalamten todu. Mas fitme giya guiya sustansian tinateña `an kabales siña hatuge` mismu liñguahiña. Este na rekomendasion ginen professot isla siha ginen Pasifiku.
I liñguahita i fitme na sahyan manala`la` kutturan yan tradision natibu. Pasensiaye famaguon miyu ya u fan felis gi ineyag likidu na kutturata.
Inana`e: Hu akanteha un` kustumbren isla ni oppan mapraktika gi todu komunidan iya Pasifiku: Inana`e. Huli`e este antes gi hagas soñgsoñg `nai man-ana`e bisinu suetten kineni` peska yan kinisechan gualu`. Sensian gineftau ni mas muna` fitme amesta, inapinitiye yan ina`ayuda gi otru patte siha gi kinalamten natibu.
Este na kustumbre sumen bonitu dispues de matutuhun i famaguon ma-establesen maisa familian niha mismu. Todu i tiempu guaha sensian ina`akude gi che`lu ni ti lumalañgag ya man-geftau ayudu gi este na tirun chinatsaga. Esta hana` mas himiddi-yu` este `nai huli`e gi halum mismu mañeluhu.
Relihion: I Katolisismu pumetmanente kumu kutturan relihion guine gi natibu ni inentrodusen Españot. Tai relihion i Chamorro guihe na tiemp fuera ke `nos kuanto eksisiu gi kustumbren antes. Ti mattu gi eskaleran hineñggen relihion.
I nuebu na relihion tumutuhun konseptun justisia gi natibu. Unu gi mas misignifikasion `nai ha sede Españot i Manachañg (mas tagpapa` na rasan Chamorro) gumai tanu`. I kustumbre antes malimitte dueñun tanu` gi Matua. Ni Acha`ot ti masede dumueñun tanu`. Che`chu justisia i masusede `nai matrata todu parehu gi bandan tanu`.
Guaha ha` siha chinatsaga gi finana`guen relihion Katoliku gi natibu. Adumididi` mali`e sustansian finana`guen hineñgge as Yuus yan amtau na areglun justisia. Fumitme dispues gi kutturan natibu sensian konseptun justisia. Gi karera mona mas guaha mauleg na areglu gi halum komunidan natibu.
I Japones hafanu`e natibu benefisiun kometsiu desde produktun gualu` yan tasi. Mauleg na ekonomia ma-establese guine antes de geran dos. Ha prueba i Japones na siña homlu` na kinalamten kometsiu guine `nai fitme kinalamten todu. Lastima sa` dispues sen ti mabira este na modun lina`la` `nai mapau todu asun gera guine.
Ta embrasa i moseria (lugat cho`chu`) `nai adumididi` ta diñgu hagas tradision fangualu`an. Kontodu peskan tasi maliñgu kulan mohon minachum atdau gi sanlagu `nai homhum. Puede i ta petsisige u guaha kampu gi inestablesen homlu` na ekonomia kumu katsun setbisiu siha guine.
Espirituat: Hu taitai estorian un` prohimu ni dumimu man-na`e agradesimientu gi Saina pot ti hoñgiyun na bendision. Era, dies siha na mañelu ya kada unu ma-adapta ni otru familia. Ha rikonose silensiu finapos mañeluña. Kada unu felis hinanauña. Hana`e sinsiyu na agradesimientu i Saina pot bendision felis gi mañeluña siha.
Mafattu mina`ase`hu gi prohimu pot i tiempu desde ke ha petsige kumuestiona haye yan man-malag manu mañeluña. Ileg-hu na guaha buente `nai haguife inetnun familia mismu yan namagof na dinaña`. Hana` chatsaga-yu` lau buenu para guiya pot ha komprende na guaha mas metgot ke disposision tautau.
Fuera de fitme yan sattun na ineyag espirituat sessu mamokat-yu` yan man-amku` para i Guma` Yuus antes. I suabe yan suanu na finu` niha umesgaihon sensiag-hu guatu gi tanu` hinimiddi. Ayu `nai umeyag-yu` haf` che`chu` echu tautau. Ma`ug na prebilehiu ni sige huna` fitme gi karerahu.
Adorasion: Buente pot respetu, guaha `nai huli`e tautau-ta gi gima` Yuus ma-adora buttun mañantos siha piot i inayeg niha kumu patron. Taya` linache gi bandan respetu mañaluda mañantos. Lau chatmiyu fan malelefa na Si Yuus solu ma-adodora! `An guaha dinidan miyu adiñgane maseha haye na pale` pot akonsehu.
Todu klasen fuetsan mañantos guaha ni gai tinatte milagro mina` afamau gi tautauña dispues. Lamegai pot manyo-amte gi didog yan pipinu` na chetnot ni fumatoigue lugat tautauña.
Desde satbasion ti amtiyun na chenot esta papa` gi sumen chatsaga na katsadan lina`la` guaha patron ni gai fafaye sumatba chinatsaga ni ginen hilu`.
Peskadot: `Nai malofan i Saina gi kantun tasi ha soda` grupun peskadot. Sige mafaisen kuestion dispues ileg niha na malagu` siha na umatatiye. Kondision i Saina i debi umadiñgu todu guinahan niha. Man-sinañgane ni Saina “Nihe ya baina` fan peskadot tautau hamyu”.
Bes enkuando, manfinana`gue ni Saina haf` tinagu` Yuus Tata. Gi karera mona guaha manmapunu` pot finana`guen i Lahen Yuus. Che`chu` manatma na katgu kumu sindalun Yuus ni mumattit siha pot hineñgen niha. Ni unu sumeha chumalapun dottrinan i Saina.
Dañkulu na sakrifisiu i madiñgu i uttimu guinahan niha pot para umatatiye i Saina. I terenu gi sanmena mampos barañka na katsada. Lau ni unu umabandona si Jesukristo gi finanaguen` tinagu` Yuus Tata.
Bisita: Bes enkuando, hu hala dandan-hu ukulele `sino gitala ya sige hu usune hagas sunidun tano`ta. Guaha `nai mattu mahalañg-hu ni hagas grupu ni sessu gi bisinu mañganta mientras mangigimen piot gi tiempun Christmas.
Hu kanta dispues I Hatdin Giya Paraisu pat Ti Gi Un` Palasyon I Riku ni tinige` defuntu tiuhun mame as Tun Josen Elisa. Kada ratu hu estudia i pañgpañg sotfa yan sustansian palabran i dos kanta. Magahet na bonitu palabraña i dos sunidu.
Guaha ha` siha hineñgog-hu mediu modetnu na kantan Chamorro lau chagu` yan sustansian tinige` Tun Jose. Supremimu pumalabra i amku`.