I Tanu` Ridondu

Share

I tautau ni tumailayiye i otru añgog-hu na i tatatte mas fotte ya siempre kabales umasiñala para hagu. I tanu` ridondu ya todu fina` tailaye ni unna` rata huyuñg kontra i prohimumu siempre u fattu tatte gi pettan gima`mu. Kabilosu na fina` akonsehu ginen i mañaina-ta.
Dispues, mas fotte i mafanana`an “minaipen tautau”. Tatnai sisida para un` fan rikokohe matdision ginen i un` aminasa sin rason. Gigon hinegsi hau, todas! Poresu na mas amtau gumai atuñgu` sa` un` establese inapinitiye. Gi oran nesessidatmu guaha besis na i mas ti un` añgog-hu mattu yan ayuduña.

Che`chu` Guma`

Kada finatog-hu ya ti ma-alifog i amiguhu i asuntun mame mas ñahlalañg. Mauleg na konbetsasion gi haf` manchogue diariu. Bula lokue` grasiosu na chaleg.

Pa`gu monhahayan ha aregla i kasiyas manog pot lamegai pinilakes puyitus. Monhayan lokue` muna`gasgas gi entalu` choda. Ha tanchu` i nuebu na tinanomña sunin Japon ya ilegña “fahna na attikulu”.

I tinanum dagu esta dos biahe mamunu` ya kasi esta`i otru sakan `nai para u hali`. “Debi u dañkulu kosake guaha dididi` pattemu”. Magahet na animu mamogsai yan mananum. Kontra ha`anen gupot ha katkukula gi todu finachucho`ña.

Ha menti hagas lugatña umedagun halum tanu` ni mafa` hotel yan golf course giya Kagman. Haf` na Puntan Muchot i hagas lugat pañglau. Otru klasen pañglau mangaige pa`gu. Maliñgu i hagas lugat natibu umetotche. Kontodu i hagas gayera giya Chalan Piao.

Kasi guiya este mafanana`an “adelantu” nos pot para hita, lau para siha `nai manafan setbi hit sin konsiderasion pot modun linala`ta. Piot ya humalum tautau-ta mismu ya siha bumendi hit lalala`! Umafulu` kuttura yan nuebu na appottunidat cho`chu` para haye numesessita ma-emplea.

Hafaisenyu` i amiguhu haf` na mampos apenas proteksion interes mamopble gi asuntun niha? Naturat sa` mafatañgaye ni manma`gas! Gi halum fuetsau na mattiru manalag hulu` gi hegsu` imperadot I Deni` manñgaha` ausilliu. Taya` ayudu mafattu.

Dispues ha repiti un` finu` riku: “Puti popble lau putiña kaduku!” Ai na chaleg ham!

Bes enkuandu ha huñgog dandan Christmas gi karetahu. Inna` la-agañg pot umadanchi yan fresku na lemlem tautau. Hana bisbis i lateria ya ilegña, “Desde pa`gu na pueñge Christmas”. Sige kumanta esta nina` achichigu`.

Mattu ham gi bokan dispues de Misan Gayu. Ti malefa ni boñelus dagu. Lau na tiempu fuera de hasan inipus guaguan. Donats tenda ha` linañgag ni sueddun social security! Mañge` na konbetsasion piot sa` fina` lanchu `nai estaba ham na dos. Paire lokue` asun foggun natibu gi kusina. Esta na`mahalañg!

I bidan diariu gi lanchun i amiguhu hana` hahassuyu` ni finapos megai na familia guine gi tutuhun sisienta siha na sakan gi tinilaikan Navy yan Interior. Makat na kontrariu i megai mana` fan basta gi che`chu` niha. Diberas, tat familia ti sumufa` i gualu` yan tasi. Adumididi` sige hit tatte gi moseria. Mauleg na lamayot patte manfelis hinanau niha.

Ineyag Katma: Diariu tafagcha`e estobu gi ha`anita. Patte este gi hinanau-ta kada manana si Yuus. Guaha na asuntu hana` fan impirau hinasso-ta, guaha lokue` kumelachai pinasensia-ta. Gi katkuet sakudida, estotbu.

Poresu na mauleg kada unu u eyag sensian katma. Petsonatmente, hu gagagau si Santa Maria bendision katma kada oga`an gi tinayuyot-yu. Duranten tinayuyot umachigu`yu` pot para bai hu esgaihon halum sensian hinimiddi yan pinasensia. Dispues, humaguñg-yu` taduñg ya hu guaife adumididi` ginen labios-hu ni hu huchum lamayot patte. Chogue este pot dies biahe.

Mas ñahlalañg siñientemu diariamente `nai klaru un` li`e asunto-mu siha. Lokue`, mas pasifiku maña-mu gi todu disposision. Pa`gu `an guaha binibu-mu seha tatte ya muñga mamatinas disision estake katma hinasso-mu.

Pot Chaleg: `An daibitis hau, pues kasi manhita na tropa gi bandan fakterian asukat. Maseha manu hit guatu tatatte ha` i edut para u fan getiñg gi lasas-ta. Ilegña un` amiguhu daibitis, “Debi un` eyag sumañgane ‘Cho!’ ya u bira siha tatte”. Haf` na “cho”. Sige ha` magi humihot i tropan odut agaga`.

***

Masañgane un` prohimu ni sumen tatkilu` haga`ña para u chachaleg kosake siña u lalibianu ha`aniña. `Nai umatalag, chumachaleg, dimalas. Atrasau i akonsehu giya guiya. A`saina!

***

Ilegniha na este i chenut dinalag para manriku. Lau todu asudahu` gi hospitat puru mamopble ni mañichichi` pot “follow me”. Dios mihu!

***

Todu klasen aminasa man-masaulag hit pot neñkanu desde usun asiga, mantika, asukat, pan yan hinegsa`. Ni unu baba kumu un` adahe usun niha. Gaige este giya hagu ni fumafana` usun todu diariamente.

Po ihemplu: Fina deni` asnen tukun mauleg para abre ganas fuera de un` gulusuni. Mantika ayudu piot para i mandaibitis yangin ti un` daflogue. `Agun pan yan hinegsa` mauleg lokue yan ti un` suhun mas ke otdinariu na kantida. Nasetbi mauleg na midision gi todu kinano`mu.

***

Duru i amiguhu ha sumukigue` kelaguen higadun binadu. `Nai ha li`e-yu` ilegña, “Maila` ya un` higadu hau!” Magahet ti manmanyu`. Hu chuli` patteg-hu antes de u lachai. Dispues durum chaleg pot fino`ña para bai “higaduyu`”. Dios mihu!

Lastru: Estorian pot un` patgon ni diariu ha faisen i Saina ayudu. Sessu i dos mamokat gi kantun tasi. Un` dia hali`e i lastru siha gi inai. Guaha na lugat taigue lastroña. Ha faisen i Saina malag manu lastroña. Ineppi, “Hu hogue hau guihe siha na mumentu `nai guaha pinitimu sino chinatsagamu”. Kontentu i patgon.

Si Nana: Este i guinayan nana makat ta pesa. Gi todu animuña siempre muna` sahñge fina` suette ya ayu na patgoña hanana`e i ti lumalañgag obligasioña. I guinaiyan nana!

Pa`gu i guinaiyan tata otru klasi. Ayu mas gañgña i numana`egue` maneska `an pueñge. Dios mihu esta uma`achatge i dos pot parehu kodu!

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.