Gi Kineppapa` Idat
Manmattu hit guihe na idat `nai tatutuhun biradan kineppapa`. Monhayan tagacha` uttimu eskalera gi haf` offisiota. Dispues, ta gachuñge otru siha manritirau. Bes enkuando, siempre u lamegai mangrasiosu na estoria siha gi fina` dinaña`.
Magahet na i hagas metgot na sensin tatautau-ta maribaha ni dañkulu. Kareran para este na katsada ni unu u soplu. Todu u fan malofan gi inamku` niha. Memorias `nai dumeskansa hagas finaposta siha.
Tai malefaghu ni ayu siha na mañaina-ta i umechayu` bendision, kanai siha ni hu gu`ot desde antes, yan dinaña` tinayuyot yan kanta gi fina` nobena. I metgot na sensian komunida sumedi todu rumikonose i bisinun niha. Estague` na komunida `nai mandañkulu hit antes gi hilu` pisun tradision.
I lanchu `nai mandaña i familia `an Dameñgo. Mamatinas si nana manmanñge` siha na fina` boka para i tropa. Tat ti humihot `an katdun punidera ni mañañada` mapega gi lamasa. Agradesiyun todu finatinas nana kau golai appan pat hinegsa` balensiana!
Gi todu atmos banda, gualu` yan tasi, i dinaña` familia finenina pot rinikohen mantension para i lamasan sena. I gualu` `nai manmalulog yan poñga ham piot gi uttimun semana. Esta guaha `nai hana` mahalañgyu` na tiempu i asun kusina gi lanchu yan katin pinegsai siha gi minachum atdau sino biradan para i gima`.
Maseha mamopble hit guinahan materiat, tat mas na`magof kumu ti inisunen haf` dididi` guinahata. Guiya este na tiempu `nai trabiha kabales linala` tradision tanu`. Estague` mina` sumen manñge` mababan uttimu latan satdinas sino kechap yan sirasimi` gi maipen hinegsa`.
I chenchulu yan fangualu`an, fandañgu yan fiesta che`chu` familia yan i señgsoñg `nai mañaunau megai gi bisinu manmanna`e geftau tiempun niha. Dañkulu na inapinitiye gi entalu` membron komunida guihe siha na tiempu. I fitme na pogse` dinaña` natibu sumusteni todus desde antes.
Selebrasion Noche Buena yan pasgua Resureksion dos fitme na haligen tradision relihion natibu desde kuattru sientos años malofan. Estague` na selebrasion i numana`e tautau-ta sensian esperansa gi ha`anen niha. Siñaha` makat i karera lau siempre tafan mattu gi chita sin ditension. Tai finagpu` na sensia gi tautau-ta i usun espirituat kumu prefektu luseru yan añkla.
Anaku` na karera `nai guaha na pasu `nai man-matompu` hit. Sin inbatgu ta aguanta problema-ta gi hilu` animu para ta kompli haf` ta petsisige. Magofyu` pot felis lamayot patte finaposta. Gi kadada` na manera hu pega papa` haf` lini`ehu antes para i manatatte na famaguonta. Po`lu ya siha u hinisga puntu siha ni gaige guine na tinige`hu. Estorian fina`pos mañainan miyu!
Estau Politika
Ma-apprueba inestablese otru komision politika guine gi alacha. Ti komprendiyun haf` i motibu fuera ke chechu` hasupag yan mediu ignorante.
Konseptu ni mafanana`an “sovereignty”, supremu na disposision nasion, tana`en ñaihon gi papa` i kontratan i Covenant. Dispues, gi mismu kontrata manmalista haf` siha asuntu `nai debi u guaha inakonfotman dos banda gi mansustansiau siha na asuntu.
Baihu Repite: I lai federat (USPL 94-241) `nai gaige inakonfotman Covenant. Ta konfitma na este na lai supremu fuetsaña gi haf` na lai yan tratus America manmalista papa`. Tana`e federat fuetsan mandispone gi kaprichota ni mafanana`an “sovereignty”. Este solu na palabra chumule` disposision politika ginen iya Marianas petmanente.
I mismu lai pumega Marianas gi papa` banderan Amerikanu. Pues haf` makeke chogue gi inestablesen gueku na komision? Na ti gai representante Marianas gi Kongresson iya Amerika? Na ti este na offisina gai obligasion prumesenta sentimentota gi todu priniponen lai federat? Haf` na para u guaha eksisiu sin probechu?
Mampos na`mamahlau ma-apprueban un` lai ni tai bali. Siempre ilegña i federat taitai haf` gaige gi papa` i kontrata sa` ti sinedi otru komision. Puru este na aksion hasupag sin inestudia kau guaha seriosamente i federat ha isague gi papa` i kontrata.
Kada ratu hit man-esalau pot “self-government” ya ni fiñkas iya Marianas tatnai balalansia lepbloña. Pues haf` in` sasañgan `nai hamyu mangaige gi puestu pa`gu? Inipus na`mamahlau i taya` sensian areglu gi entalu` kabesiyu yan membron lehislatura.
Haf` mohon futtunan famaguonta gi papa` i presente na disareglu siha? Kau este uttimu suspirus gi para ta aregla linala` natibu guine siha na petlas? Ni hamyu mampus man-abarambau hinassun miyu ya kau gi hilu` este `nai para ta gobietnan maisa hit?
Diberas guaha `nai hu panag iluhu para bai rikonose kau guahu lalañga` pat mangaige este na tropan sabiu gi hegsu` imperadot I Deni`.
Ti Para Hagu
Haf` na i mas ta adadahe na kosasta finenina poduñg ya madisgrana sino mayamag? Hu aksepta este taimanu finu` man-amku` na guaha ha` ti para hita.
—
Hu gotde mauleg dos kinine`hu medianu na mineduñg ayuyu ya hu pega gi tatten siyan i draiba. `Nai mattuyu` gi gima` ni unu gaige. Dispues de hu rikonose kabales hu aksepta na ti para guahu.
—
Un` biha, chigalun Chamorro ha u`usa diariu. Tatnai hu huñgog baba lilo`ña ya la`la esta`i 103 añus. Dios mihu!
—
`An mayayi i tautau ta poñga na u chochu. `Nai yumomug, ta lapbla na u suhaye boka. Manu dinanche na akonsehu?
—
Ilegña un` prohimu na `an mames mime`mu chochu asiga ya u dinistempla. Dios mihu na abisun otdinariu ni mas pipinu`.
—
Kada ratu ha choneg hulu` gi hegsu` un` dañkulun achu`. Dispues, ha sotta para u kilulog papa`. Todu dia ha repite mismu malabida. Ileghu na che`chu tatamudu `ste. Haf` mohon?
—
`Nai humalum i saki gi gima, hana` fañila` kandetña ya ha tutuhun manaligau haf` para u chuli`. Ha huñgug un` bos ilelegña, “Adahe sa` hulili`e hau ha`”. Hali`e guatu un` loru ya hafaisen haye na`aña. Ineppe, “Si Moises”.
Ha upus ya sige ta`lu manyalaka` gi halum guma`. Sinañgane ta`lu ni loru, “Adahe sa` hulili`e hau ha`” Tiha attende lau dispues ha siente un` dañkulun pachut galagun gera gi tatteña. Mamatkilu ya ha galope huyuñg i mas hihot na bintana.
Todu inaka` dagan yan sanotña ni galagu. Ha yakaigue` huyuñg ginen i kelat pot uttimu suspirus sino pininu` gi galagu.. Mauleg bidaña si Moises, i loru!