Proteksion Man-inosiente

Share

Mafaisen un` patgon kau magahet na guaha Tooth Fairy? Ilegña, “Muñga man-mandage!” Haf` moratña i ineppen i patgon?

I hu chule` na keha halom gi kotte siempre u pega papa` i minagahet gi chatdisposision fondun publiku $400-mit pesus ni inapasen todu taxpayers. Ti matatiye lai konstitusion. Gi hilu` este kase siha ha` man-manhoñgge na guaha Tooth Fairy!

Responsablidat kada sudadanu na u tachu gi haf` tunas piot `nai oppan na guaha finababa gi man-inosiente. Lache este na maña piot `nai gaige hau gi pisun disposision asuntun linahyan.

Gi lataftaf `nai membron i sanpapa` na guma, umayau si Biktot Hokog $500-mit pesus para umana` la`la` i industrian gambling giya Luta. Kuestion: Esta manana`lu este na inayau? Kau magahet na la`la` industrian casino giya Luta? Na ti magahet na si Biktot ha bota casinon Saipan `nai ha senpunu` casinon iya Luta? Este na modun kabisiyu rumepresesenta tautau Luta?

Dispues ha ta`luye humasñgon chumoneg inayau $400 mit pesus para i MV Luta, bisnis familiaña. Manu gi este na inayau na ligat lau makontradise i lai? Kuantu pot sientu gi enteru publikun Marianas man-manmirerese pa`gu setbisiun MV Luta?

Kulan guaha inestablesen lastru gi manera `nai ha petsisige si Biktot fondun publiku. Lau pa`gu na biahe kase $160-miyon pesus na cho`chu` pot hanom hana` ke o`kahat para un` konsuttadotña. Dimalas, sa` gaige esta gi kotte kehan pot abusun lai konstitusion gi disposision fondun publiku.

Afañielos, obligasion kada sudadanu para u asegura na matatiye lai i tanu` siha. Na fan matatñga hamyu gumuatdia direchon todus gi pinetsigen para ta asegura na i kinalamten gobietno-ta mau`udai gi hilu` disposision yan areglun lai. Si Yuus Maase`!

Man-fatigau
Gi fina` hunta, i tautau ni tomtum yan mehnalom mamatkilu ya umekuñgog enlugat de u chalegua`gue`. Hu pega gi un` banda ya hu ekuñgog i tropan silensiu.

Estague` na grupu `nai gaige kabales na sentimentun mayotmente. Sinsiyu na ekspressiu. I man-sañgan espehos i man-pinalo`pu didog na chinatsaga.

Yangin fiet hau na mehnalom, pues siempre un` chule` i asuntun niha pot para un` fakot kinihutu taimanu `nai siña un` alibia piot chinatsagan monedan familia. Gai signifikasion yan sustansia i asuntu. Poresu na debi un` ketuñgu haf` plantau gi menamu.

Dos asuntu kumahulu` gi bandan pinepble: 1. Haye pumega i los prohimus guihe na estau? 2. Hafa satbasion-mu gi un` te`ug na pinadesen mayotmente finañagon diskuidun miyu?

I primet asuntu ginen diskuidon offisiat publiku. I segundu hagu ni ma-elihe mana`e katgu para un` satba sin ditension. Sin tana` lebug i hanom, haf` planumu? I dibinan satbasion gaige gi dos patman kanai-mu.

Dispues de hu diñgu i grupu esta hana` afatigagau-yu` i pinadesen diskuidun offisiat publiku. Hu faisen maisayu` haf` taimanu na mampos apattau i otdinariu yan offisiat publiku gi karera mona. Lau i tatatte man-offrese ayudu! Kau ti matuñgu` haf` inefresen niha? Man-fatigau i tautau mina` man-mamatkilu!

Diskuidu!
I publiku ti tañga, bachet yan udu gi nesessidatña. Ha dimemoria haf` asuntoña ya diariu ha pesa haf` na diskuidu siha man-mafattu gi pettan gima` niha. Sige pesa mayute` interesña kulan basula pot interes petsonat. Ha pañot dinagau to`lañg dañkulu.

Pot ihemplo: Mampos oppan yan plantau relasion manma-elihe yan man-mikepble na bisnis siha ginen hiyuñg. Maliñgu interes publiku sa` masoda` mikeple na amu. Esta namanman i mafa` taya` diskuidun niha gi halom este na rimulinu.

Este na rimulinu chumalapon malumot `nai man-mapulakes chada` ulu` ya matutuhon mañgunanaf huyuñg ginen apusientu. Manmamatkilu un` ratu sa` mampos keha i ilu` gi hilu` satge ni sige mañgunanaf!

I publiku ti kumuentos. Mamatkilu. Sige chumaleg tuyan sa` man-impirau i hagas representadot niha kume tampe i machapon na malumot. Mientras tantu, sige amiguhu Magoo kumanta “Irene Goodnight”. Hu soyu` na kase mas paha, “I Papa` I Kandet”. I morat: Todu ini`ina ni atdau siempre u anog! A`saina!

Presiun Nesessidat
Hu analisa gaston nesessidat gi un` attikulu kuantu kahuloña gi halom `nos kuantos años. I latan tuna estaba $.99 kada lata. Pa`gu, $1.69 kada unu. Kahulu` presiuña mas ke 70 pot sientu.

Mauleg hamyu mismu in` hisga kau kahulu` parehu sueddon miyu pot para in` kubre ennau na gastu? Na ti gatdun sueddun miyu mientras sige hulu` gastun fektos siha? Haf` na alibiu mattu ginen offisiat Marianas para u suheta dididi` este na chinatsaga?

Dispues, kulan mafatañgaye na guaha 51 pot sientu gi empleau pa`gu man-mamatmos gi mafanana`an “federal poverty income level” `sino sueddon popble. Guaha `nai ma-ina este na asuntu pat mafatañgaye lokue`?

Diskuidu! Kau i chagu` hogsu` mina` no siakassu hamyu ni pinadesen i linahyan gi señgsoñg siha? Na ti man-offrese hau satbasion?

Estague` mina` ti siña kalamten. Mauleg ta ketuñgu` kau magahet na u guaha mas baratu na presium fektos pot setbisioña pat puru i man-sañgan añglu` taki uchan!
•  •  •
Naufragu: Hu e`ekuñgog ripot ginen Tinian gi mapos na Sabalu ginen as Señor Jeff Borja pot nina` halom-hu kehan kotte pot fondun MV Luta.

I fino`ña puru opinion ni na`gao. Taya faktu lau ha presenta kadu` faktu. Estague` `nai anog i difirensia taimanu man-ripot asuntun linahyan `nai debi todu faktu sin opinion. Kumeke ileghu ti sumaunau hau gi asuntu soluke presentasion magahet yan appruebau na faktu siha.

Lache fino`ña na salape` iya Luta i tineteka na fondu. `An magahet ennau, pues libre Luta hana setbe fondoña ni guiya mismu rumikohe ginen aduanaña (tax) mismu. Lau ginen sentrun gobietnu ni mafanana`an “NMI Resources” Debi u guaha inapprueban appropriasion ginen lehislatura. Estague` lai konstitusion señor!

Ansianu-yu` lokue` na u guaha immediatmente ayudu para iya Luta. Lau i batkun MV Luta esta dos mesis sin setbisiu gi machule` presisu siha na katgan nesessidat familia. Debi u guaha appruebau yan publikau na apas katga yan settifiku ginen i US Coast Guard. Estague` dumiteni i batku!

I keha pot para u guaha areglu yan proteksion gi gastun salape` taxpayers taimanu i ginagagau gi papa` konstitusion. Gobietnon lai iya Marianas ya mauleg ta komprende na este na puntu obligasion kada sudadanu.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.