Lache Na Disposision

Share

Makatkula ni konsuttadot CUC na balin $5-miyon pesus na maliñgun kandet guaha gi sakan guine. Ha apunta lokue` huyuñg na lache i para i publiku u kinatga apas ayu na diskuidu.

Hafa na masede este na diskuidu ni CUC? Yangin i publiku umusa, komprendiyon. Lau tai patte i publiku guine na kesañg.

Dispues, ni ti kalamten i administrasion para una` dinanche este na kastigu gi publiku ni tampoku i lehislatura. Todu i dos fumatkeluye proteksion man-inosiente guine na asuntu.

Mampos namanman i chagu` tasi entalu` publiku yan offisiat gi hegsu` imperadot I Deni`. Kase mauleg tafaisen na u fanunog pot un` ratu papa` gi señgsoñg pot para u ekuñgog sentiment-ta, apaga` pot apaga`. Siña masoda` na mangaige hit ha` guine deste ma`pos na eleksion.

Estague` `nai anog na taya` sensian satton na proteksion direchon publiku. Haf` taimanu tuñgo`ta na ti hita lokue` umapapase dibin gobietnu kandet poku mas o`menos $30 miyon pesus?

Maila` ta ekuñgog ñaihon haf` na disposision guaha para umakorihe disision dibi pot diskuidu yan appenas fitme na kualifikasion gi entalu` membron i board!

Oi`!: Dispues masañgane-yu` na malotgiye hanom i makonbikta na ginen gobietnu as Benigno Fitial ni fire truck. Entonsis na guaha nu este na setbisiu ni malimitte gi halom hagas yan presente na offisiat publiku? Umaprebeniye mohon u pumalu ni mantai koneksion potika? Haye sumede este na abusun usun trastes gobietnu? Ai, sa` esta pa`gu sige ha` man-flores simiyan che`chu` kriminat guine! Ke lau haye in` sesetbe?

Direchon Linahyan
Gaige gi santatte ekun bonitun dandan. I suaben sunidu kumonduduse katma hinasoghu gi kada hu baba i komputa (computer) para bai` fanaitai `sino fañgge`.

Hana`e-yu` tiempu manaitai, man-analisa, yan kumomprende i asuntu antes de bai tuge` dibuenamente haf` sineda`hu. Diariu este na eksisiu.

Huñgan, tai eskusu modun pinegan palabra-hu gi haf` tinige`hu siha. Frañku i palabra yan sentimientog-hu solamente pot proteksion man-inosiente ni sessu man-mafa` si kopas ni man-ma`gas siha. Homlu` na dibate yan inatuñgu` benefisiosu para membron komunida siha. Sañgan dibuenamente sentimentun miyu.

`Nai mattu i asuntu gi linahyan mas tai kampoyu` eskusun kadu`. Dispues este na offisiu debi un` tohge gi haf` tunas yan amtau piot para i inosiente. Hagu i guatdian yan konsensian publiku!

`An mana` pili`au hau `sino matogcha` abubumu pues inaligaumu. Sañgan opiñionmu gi asuntu sin unna` petsonat para un` suhaye chemchum sasata.

I keha ni huna` halom gi kotte pot abusun usun $400,000 na fondun publiku. Presisu na u guaha areglun lai gi proteksion man-inosiente. Ti siña na para kaprechun niha `nai maletke haf` ginagagau gi papa` lai konstitusion yan otru siha lai. Areglu!

Gi Tenidot Chalan
Para hita ni man-tufai, guaha kase `nai ta atan tatte finapos natibu desde antes piot gi halom potput ñieten tinilaika.

Hamyu in` hisga haf` ilelegña i pesadot: kau mauleg pat nachatsaga i man-masusesede pa`gu gi inatisan kuttura yan tradision. Sen sahñge i man-sañgan yan haf` mapraktitika desde halom guma` huyuñg.

Desde finagpu` gera, ta tutuhon umaregla tatte todu destrosiu. Humalom nuebu na modun linala` ni dumisplanta adumididi` ha`anita kontodu kuttura yan tradision-ta.

Pa`gu, mayotmiente gi famaguon-ta diariu ma-u`usa finu` Eñglis enlugat de hila` nanan niha. Diariu este na usu desde oga`an esta i oran deskansu. Megai ti tumuñgu` lagse` finu` Chamorro.

Man-mattu hit gi chalan tenidot ni maputa` dos. Sige pa`gu ta ebalua haf` sustansian linala` natibu gi halom rimulinon luminosu lau otru na modun lina`la`. Manu para ta-falague: akague pat agapa`?

Maputa` dos i natibu guine na asuntu. I unu ilegña mauleg ha` haf` gaige pa`gu mientras i otru mas metgot hinassun direchun natibu rumeskata haf` sustansiaña.

Lamegai na balan ginen hiyuñg chumalapon yan dumisplanta linala` natibu mina` mafattu pa`gu didog na kuestion siha haf` futtunaña? Manadan sakrifisiu este na puntu gi bandan segundu grupu. Taya` lokue` siña umoppe i kuestion soluke hita mismu. Mauleg ta tutuhon inadiñgan futtuna-ta. I asuntu debi hilu` amtau yan edukau na attura `nai ta diskute.

Muñga man-hinalañg sa` tat neñkanu` mapapañot sin mañgañgas. Siempre un` dia u mamtu` haf` tapega gi halom pachot-ta.

Diskuidu: Sige hu pesan ñaihon chechu` offisiat publiku na biahe. Ni planu taya`. Ni kompas pot kinalamten, apenas. Masotta i publiku para u dibinan maisague` gi kaprichoña. Maliñgu kabales na sensian usun luseru.

Lau hana`en maisa familiaña segundu gobietnu as Biktot Hokog $400,000 para apas batkon niha MV Luta. Tatnai huli`e este masusede desde 40 años antes.

Asuntun ekonomia i makina ni dumetetmimina kualidat linala` tautau. Mampos chafleg este na patte gi ha`anita. Todu lumili`e lau ni unu malagu` humihot pot para u tahlañg haf` taimanu `nai siña mabira ya u bintaha para i tautau. Mientras tantu sige ha` mafondu kualidat linala`ta.

Na ti este na administrasion man-promesa satbasion para adelantun linala` enteru iya Marianas? Haf` na mampos abarambau hinanau galaide`ta?

Latigasu: Umakilili` si Champuladu yan Tarugu` ginen finagpu` nobenan bisinu para uma-amte iridan piliau siha.

Si Champuladu i bachet na esklabon Tarugu`. Maseha haf` ma-otden siempre u fan osge sa` pinepe`lu na tai kabesague`. Osgun gi todu matago`ña.

Gi kada iridau si Champuladu, umatog gi halom karetaña man-hassu kuantu mas na fina` mattirun kopas para umana`yan gi fina`pos semana. Namase` i prohimu ni chumahlau mana` kahaga` sin motibu. Kasse pot tai hinassu yan osgun mina` guiya tiradot Tarugu`.

`Nai umasoda` yan Magoo kinantaye “Kaduku”, kantan mayute`. Dios mihu!

Natibu: Kahulu dineskuten haye natibun este siha na perlas. I estorian lepblu ilegña na parehu Chamorro yan Karolinas man-mattu mage gi boten layag ginen otru tanu`.

Hu rikonose lokue` i Santa Biblia manu i Saina `nai ha pega i Chamorro `nai ha chalapon todu rasan tautau gi enteru elmundo. Ni rasan Chamorro ti mamente tampoku manu `nai mapega.

I finapos tautau taigue gi haga`ña soluke ginen animuña gi hilu` tradision respetu, integredat, hinimidde, geftau sensian inasi`i, yan yine`ase` gi otru.

John S. Del Rosario Jr. | Contributing Author
John DelRosario Jr. is a former publisher of the Saipan Tribune and a former secretary of the Department of Public Lands.

Related Posts

Disclaimer: Comments are moderated. They will not appear immediately or even on the same day. Comments should be related to the topic. Off-topic comments would be deleted. Profanities are not allowed. Comments that are potentially libelous, inflammatory, or slanderous would be deleted.