Kehan kotte pot $400,000
Nigap na ha`ane huna` halom un` keha gi kotte pot usun $400,000 kontra sekretarian depattamenton finance yan segundu gobietnu. I fondu pot batkon MV Luta.
I keha layeye pot para baina` madeklara ni kotte na ayu na disposision fondu tai bali pot makontradise lai konstitusion gi bandan appropriasion salape` publiku.
Si Larissa Larson yan Biktot Hokog gaige gi keha. I konstitusion ilelegña klaru na todu disposision fondun publiku debi u inaprueba solu ni lehislatura. Ti siña i delegasion man-apprueba appropriasion fondu ginen resulasion. Gaige ennau na atoridat gi lehislatura ya debi u tutuhongue` gi sanpapa` na guma`.
Si Biktot Hokog chumoneg este na resulasion `nai gi mismu tiempu ha tuñgu` ha` na siempre u benefisia bisnis familiaña. Desde ñgai`an offisiat publiku masede chumoneg fondu para bisnis familia? Desde tutuhon ma-abusa yan ma-isague lai konstitusion `nai klaru na i pinetsigen Señor Hokog pot interes familiaña. Taigue interes i publiku `nai masaulag supen tasi este na asuntu. Che`chu kabron yan gulosu gadas pot gadas.
Desde ñgai`an masede sekretarian finance umena`e fondun publiku ni tai appropriaision? Haf` na taya` kontrata pot areglun ma-apasen este na dibi ginen i sekretaria?
Haye otru na bisnis manana`e fondun publiku ginen inapprueban resulasion? Kau magahet na man-didibi i publiku gi familian Biktot Hokog na ha hasñgun dumisattende ginagau konstitusion gi este na asuntu?
Mientras tantos, siempre u anog mas mana` taimanu usun este na fondu. Mas u gatdon i sekretarian depattamenton finance yan si Biktot Hokog `nai oppan publikamente manlache siha usun este na fondu. Te`ug i asuntu lau presisu na debi tana` klaru pot uttimu besis. I gobienamentun iya Marianas minananda lai siha ahe` ti ginen mañan diktatot ginen `nos kuantos tarugu`! Gobietnamentun lai sistemata!
Che`chu` Kabron: Masoda` ni konsuttadot CUC na megai na elektrisida maliliñgu entalu` i power plant estake u fattu gi tautau. Ni unu tumuñgu` malag mamanu ayu na maliñgu.
Lau ha birague` i CUC ya hana` fan apase i publiku nu ayu na maliñgu. Haf` taimanu na hita para ta apase diskuiduña maliñgun kandet? Gi primet lugat tita usa haf` maliñgu na elektrisida dispues gi hilu` insuttu hita mana` fan man-apase? Manu `nai mañoda` i CUC kuentasña?
Hombre ke unu gigon hit man-dilikuente ha utot ensegidas setbisiun kandet yan hanom. Pues umokakat ya ha umpañg gastun diskuiduña gi publiku. Magahet na mantai konsensia hamyu chumogue haf` propiu yan dinanche? Adahe na kontodu dibin gobietnu kandet mas o`menos $30 miyon pesus in` yeti guatu gi publiku kadu ti in` hasñgon. Na para che`chu` miron yan kabron!
I konsuttadot ha mente lokue` na i presente na kapasidat kandet tinahuñg para otru siha nuebu na pinelun` adelantu (investment) ni manlalailai gi oriya. Ha nesessita Saipan nuebu na power plant. Sin este siempre todu mañgetun ñaihon nuebu na pine`lu (investment).
Dos fasilidat libianu inaminasa `an mababa i nuebu na hotel giya Garapan: kandet yan hanom. Mas didog probleman segundu attikulu para residenten Garapan, bisnis, yan eskuela. Muñga sa` mama` siudan mutuñg iya Garapn na biahe.
Tradision Respetu: Guaha lai federat pot usun che`chu` `sino finatinas otru tautau mafanana`an “copyright” ni mumanda finaisen petmissu. Debi umana` halom este yan $25 pesus gi kada materiat gi Library of Congress giya Washington, D.C.
Pot para baina` klaru, i tiuhu Bilin (William S. Reyes) yan asaguaña as Maria lamegai tinige` niha kanta pot ha`anen gupot siha `sino noche buena. Tat ti tumuñgu` este siha na kantan sa` oppan gi todu gima` Yuus gi enteru iya Marianas. Siha umesgaihon i korun gima Yuus CK pot apmam na tiempu. Entalu` gima Yuus yan kuatton eskuela, estague` kontribusion dos saina giya hita. Bien felis sa` esta mangaige gi taihinekog na deskansu.
Lau guaha umatrebi siha umapudera tinige` i dos sainahu tat kumu si defuntu Bokuñgo` yan Kandido Taman. Sin petmissu mama` kepble i dos gi materiat otru. Ni sikiera fatsu na agradesimientu gi hechuran misan matai para i los probes. Lau fotmat ma-apudera kantan niha siha. Haf` na fiestan palacha` i masusede. Kuttura i para un` fañaluda ni ti tihoñgmu?
Tai intensionyu` fumaichanak ni unu lau debi in` fan fagahot haf` sustansian direchon dueñun orihinat na kanta siha desde antes de in` fan echu tautau.
Ma-usa lokue` sin petmisu tinige` biuhu Elias P. Sablan “Mafañago I Nino” ni ha translada i tiahu Marikita gi finu` Chamorro. Na ti establisau gi kuttura sensian unestu, integredat yan agradesimientu `an para un` usa finachochu` otru? Malag manu` i amtau na sensian respetu guine na biahe? Manu `nai in` pe`lu abilidat mañgge orihinat na sunidu? Kulan lamayot patte este mahasñgon pot che`chu` ladron yan gulosu. Lau kasse ma-usa lai halom tanu` (jungle rules) ma-apudera ti kantan niha.
Fitial: Gi modetnu na mantitige` kanta (sunidu yan palabra) taya` achaiguaña si Señor Felix R. Fitial. Lamegai tinige`ña orihinat na kanta siha ni oppan punta pot punta gi atkipelagon iya Marinas. In` hassu “I papa` i kandet”, “Mames Korason” yan “Adios Korason?” `Nos kuantos kanta tinige`na man-bonitu parehu ha` palabra yan sotfa. Guiya mumirese dañkulu na onru pot kontribusioña. Hu tuñgu` si Mr. Fitial kumu hagas maestro gi eskuelan elementariu, CK.
Daibites: Iya Asia na patte gi enteru elmundu kumeke fama` sentru chenot daibites. Miyon pot miyon giya China, Japon yan otru siha nasion gi oriya man-nina`ye megai gi tautau niha nu estena chenot.
Usun hinegsa` apaka`, asukat, asiga, fina` mames siha, mantikan ga`ga` ni hinegse ni taya` eksisiu primera na chalan para chenot daibites. Mas chadeg tinatme i tautau gi inamko`ña. Hasan i tautau isla `nai nina`ye nu este na chenot. Lau `nai matulaika bisioña gi sentadaña diariu `nai ha tutuhon sumulon halom gi tropan daibites.
Taya` siña tumulaika bisiun sentada yan eksisiu ke hita mismu. Gaige asuntu gi dos patman kanaita. Tutuhon tumulaika haf` pa`gu bisiomu ya un` daña`e familiamu sin ditension. Magahet na mañge` maipen hinegsa` apaka` yan totcheta siha ni tarega manadan asiga.
Esgaihon familiamu guattu gi safu na puetton hinemlu`! I kualidat hinemlo`mu yan ha`animu hagu solu kapitan ennau na galaide`.
•••
Enfin, yangin guaha mauleg na adelantun rinikohen aduana (tax) na sakan, kase ti lache yangin matutuhon ma-apase dibin land compensation, adelantun setbisiun hinemlu` yan nesessidat sisteman edukasion. Este na pinetsige umasegura na amtau kinalamten iya Marianas.